Üle pika aja kirjutan siia taas. Esimest korda avasin fitlapi paar aastat tagasi, kui olin stressist ja kiirest elustiilist tingituna võtnud juurde korralikult kilosid ja vajasin muutust. Aitas küll tegelikult, isegi kuigi ma polnud 100% kavas. Sain siiski sain 4-5 kilo langetatud.

Nüüd pole ma kavas olnud juba ligi aasta ja viimaseid postitusi lugedes näen, kuidas proovisin uuesti ja uuesti. Raskeks läks kuidagi see pidev toidule mõtlemine ja pidev retseptide jälgimine. Arvasin, et suudan end nüüd ehk ise edasi distsiplineerida, aga mingist hetkest enam ei suutnud. Aasta uuel töökohal tõi suure stressi ning olin kaotanud distsipliini. Need ajad tõid kaasa ebatervislikud snäkkimised ja järjest pidevamaks need muutusid. Kuna viimasel ajal on iseseisvalt kaalu hoidmine, langetamine läinud raskemaks, siis on aega ennast kasvõi jõuga distsiplineerida. Ja tegelikult, oleme ausad, natukene ka igatsesin neid fitlapi retsepte ja põnevaid katsetamisi. Facebooki olen edasi jälginud ja täitsa motiveeriv on vaadata kõiki neid huvitavaid kohandatud retsepte ning motiveeritud inimesi.

On neid, kes stressiga süüa ei taha, aga minul on tavaliselt kahjuks vastupidine olukord. Keha nõuab kurvastuse korral lohutust toidu näol ja ajuga koos nuputades sunnivad alla andma tahtejõul, kes nõustub, et hea küll, selle viimase korra veel teeme erandi. Ja nii see kordub ja kordub. 

Tuleb jälle end kokku võtta ja selle esimese numbri muutuse uuesti saama. Kui mul oleks vaid alles see usk, et see tõesti juhtuda võib.

Olles selle endale jälle meelde tuletanud, tuleb hakata muidugi jälle nuputama, kuidas ma edaspidi kavas püsin. Pidevalt on katsumusi, sest küll on mingid istumised ja õhtusöögid, küll mingid muud üritused. Ükskõik kui naeruväärselt ma ei kõla, eks vist tuleb lihtsalt veelkord uuesti alustada ja püüda jälle olla usinalt kavas olla ja eks me näe, mis see kaasa toob.

Pidev enese petmine võib see kõik muidugi olla, aga ma tean, et kui varem esimestel kuudel suutsin olla siiski vähemalt pool ajast kenasti kavas, siis suudan ka 90% ni jõuda.

Suurimaks katsumuseks on muidugi ka see, et kuidas saada hakkama kontori olukorraga ja toitumisega kodust eemal. Tööle toidu kaasa võtmine on raske. Eriti tuleb mõelda, kas ja kuidas võtta sööki kaasa, mida võtta ja kuidas olla alati valmis, et hommikul midagi oleks kaasa haarata.  Liiga lihtsad on tekkima olukorrad kui ei jõua hommikul midagi süüa ega ettevalmistada ning avastad teel tööle, et kõht koriseb. Selleks olen ma siiani tööle varunud näiteks müslit, aga samas on ette tulenud ka olukordi, kus haarad kuskil võileiva või piruka. Sams ei tea kunagi, mis seal sees on ja see võib olla tegelikult päeva kõige suuremaks kaloripommiks. Lõuna osas tegelikult nägin kunagi fitlapiga alustades ka lõpuks seda, et isegi kui lõunal sööd väljas ja hästi planeeritult, siis isegi hommikusöögi ja õhtusöögiga rangelt fitlapi järgi tehes on võimalik kaalu langetada ka nii. Igatahes olen leidnud motivatsiooni uuesti proovimiseks,olen valmistunud ja külmkapi täitnud vajalikuga.