Tere sõbrad!

Selle suure kiire-kiire-kiire ja pinge-pinge-pinge vahepeal sai nüüd lõpuks aega arvuti kätte võtta ja jälle midagi kirja panna. Väga pikaks ja mõttetuks läheks siin igasuguseid muresid lahata aga peab ütlema, et selle tohutu võitlemise peale olen ma vähemalt mitmetes probleemides võidu saavutanud. Tõsi, haavad on olnud kohati kohutavad ja ootan pikisilmi suve, et saaks kõik jõleduse peast ja hingest välja ning lihtsalt päikese käes päevitada millestki hoolimata. Sel suvel tuleb ju kindlasti sooja ja päikest?! Eelmine suvi jäi teatavasti ära ja kui see suvi ka juuli kuus mäkra mängib siis ostan esimese vaba pileti soojale maale, vähemalt nädalaks. Aitab naljast!

Kaalu on mul muidugi vaja langetada. Neljast minule mittevajalikust kilost on saanud kolm. Visalt läheb praegu, visalt. Aga vähemalt paremini kui trenniga. Trennis on üldse kõik **** - ütleme, ei kannata trükimusta. Ma siiski usun, et märtsi lõpus kisub paremaks. Paistab, et tähtede seis oli nii kehva, et alt vedas kõik korraga tööd-tegemised-tervis-võimalused jne jne jne

Iseenesest püsin piisavalt kavas. Mõni üksik kava järgi lubatud patukas ka. Söögiisu on suur. See on kõige suurem mure. Ei aita isegi suured portsud ja supivärgid. Närida tahaks, palju. Magusat ka ja mitte ainult. Kusjuures joon vett, teen smuutisid, magustoite... Ikka tahan süüa. Panen selle lihtsalt närvide ja pingete arvele. Mida pingelisem on mu elu, seda rohkem ma süüa tahan. Stressisööja. Tavaliselt olen sellega hakkama saanud aga see aasta paneb mind ikka päris-päris tõsiselt proovile.

Pikaaegsed projektid ja murede-hädadega võitlused hakkavad lõppema. Kõige järsemad kaljunukid on ületatud ja ellu jäädud. Aga veel on veidi minna, veel on üht-teist sättida ja ära viimistleda. Kuna selle aasta kevad-suvega peab NII EHK NAA kõik see jama mul siin ära lõppema siis ühel või teisel moel (hästi või halvasti) naaseb kõik oma endistele radadele. Ja see juba tähendab igal juhul metsa, päikest ja heinamaad! Natuke veel, natuke veel... ja saan enda kindlamale pinnale.

Päevane päike juba rõõmustabki mind, iga päev pisut. Asi seegi! Unistan suvistest teedest, randadest, metsatukkadest... vabadus - olla üksi, minna, joosta, mõelda, puhata... Kes meist ei unistaks vist niimoodi.

OK. Hoidke siis pöialt, et ma üle koera saba ka ikka saaksin ja trennid ka joonde ajaksin.

 

Terv. jälle teie MD