Kolmapäevast reedeni toimus noorte erialaspetsialistide suveseminar, mille üks korraldajatest ma ise ka olin. Tavapäraselt pidev kokkuhoiu jutt, vähe raha ja minimaalsed võimalused. Lisaks kõigele korralik organiseerimise pinge peal, et kõik sujuks hästi; muidugi ka host'i roll. Ja kuidas selle kõige kõrval jääda toitumises mõistlikuks...

Kolmapäeva hommikune kaalupeal käimine näitas suurepärast tulemust - olin enda kaalulangetuse eesmärgi saavutanud! Eesmärgiks oli 60, kaal ägas välja 59,8kg. Ilmselgelt ei tahtnud seda kõike tuksi keerata ürituse 2 hommikusöögi, 1 lõuna- ja 2 õhtusöögiga. Ning loomulikult toimuvad ju need õhtused istumised törtsu alkoholi ja lauatäie snäkkidega. Seltskonnas olen mina aga ainus, kellel niivõrd "range" dieet käsil.

Suveseminar toimus hosteli ruumides, seega oli kohapeal toidutegemise võimalus. Teisest küljest minek seljakotiga, liiga palju asju lihtsalt kaasa ei jaksa võtta. Nii jäi lootus, et ehk on kõik nõus ühiselt hommikusöögiks tegema midagi sellist, mida ka mina põdemata süüa saaksin. Olin kindel, et ei hakka 100% kava järgi sööma, võtan vabamalt ning luban endale veidi rohkem. Kuid nagu alguses kirjutasin, et taha värskelt saavutatud edu luhta lasta. Hommikuteks leppisime kokku pudru, jeeee, midagi head mulle: toitev ja tervislik.

Mõlemad õhtusöögid sõime väljas. Ühes õhtusöögi kohas saime ise söögid valida, kuid mitmel juhul tuli välja, et toit ei vastanud eriti täpselt sellele, mis menüüs kirjas. Näiteks tellisin karbonaadi kartuliga lootes, et seal pole liialt palju nisujahu sees. Kohale toodi korralik lihatükk, mis ujus jahukastmes... Teises kohas oli vaja ette teatada toidusoov ning kõigile üritusel osalejatele sai tellitud üks ja sama toit. Lihtsalt nii oli kõige lihtsam, mõistlikum ja odavam teha. Öeldi 'kanafilee praad', saime kõige tavalisema šnitsli. Õnneks sai kõrvale võtta rohkelt aurutatud köögivilju ja salateid, seega olukorda taas enam-vähem päästetud. Väljas söömas käies on ikka äärmiselt keeruline leida ilma nisujahuta toite, eriti veel väiksemas linnas/alevis ja sealsetes söögikohtades.

Kuna esimese päeva õhtusöök oli harjumatult suur kogus ja rammus, siis teisel päeval oli väga mõnus süüa hommikuks pudru ning lõunaks kerge 'õun ja juust' eine. Aga need õhtused istumised ei läinud küll nõnda lihtsalt, kui lõunasöök. Veidi siidrijooki, näpuotsaga kurki ja juustu. Kuni lõpuks andsin lõhnameelitustele järel ja sõin ka kaks peotäit kartulikrõpsu. Õnneks on käed väiksed ja peotäis krõpsu on tegelikult üsna väike kogus. Aga peas hakkasid kohe ringi jooksma süümepiinade poisid, kes sosistasid, et hommikul ärgates olen jälle sama paks, kui Fitlapiga alustades (st 8 kg raskem).

Õnneks päris nii ikka ei läinud. Kui laupäeval peale 3 päeva pooleldi patustamist kaalule astusin, siis näitas kaal 59,9kg. Sada grammi sinna-tänna on täiesti ok. Olin valmistunud ka selleks, et rasv koguneb kehasse mitme päeva jooksul, seega kaal ei pruugi näidata lisandunud massi kohe, kuid ka esmaspäeval oli kaalunumber sama laugh Olgem ausad, ikkagi jube raske on sellisel väljasõidul ennast tagasi hoida, kui teised ümberringi söövad palju vabamalt ja piirideta. Söömine oli selle kolme päeva jooksul meil vist jututeema nr 2 peale seminari enda põhiteema. Aga olen tõepoolest enda üle uhke, et sellega hakkama sain ja kalunumbri säilitada suutsin.