Laupäeval pidi olema kerge trenni päev. Aga otsustasime Alluga, et lähme hoopis ostame mulle uued jooksutossud. No mõeldud, tehtud. Läksime suurde kaubanduskeskusesse kus on erinevaid spordipoode. esimesest poest me sobivaid ei leidnud, no lähme XXL-i. Juba sinna poole liikudes tundsin, et mul hakkas hirmus palav ja meeletu joogijanu. võtsin jope ära ja mõtlesin, et no käime seal poes kähku ära ja juu siis vaatab seda vee asja. Ja seal poes jäid teepeale ette vaid energia ja proteiinijoogid ja vett ei lonksugi. Ja need joogid mulle väga ei istu, ajavad südame pahaks. No mina palavuses, janus...proovin ühtesi ja teisi tosse, poes on kitsas, sest on palju inimesi. Allu läks hetkeks eemale, et teiselt riiulilt mingeid jalatseid vaadata ja siis ma tundsin kuidas seinad mulle peale kukkuma hakkavad. ta tuli tagasi ja ma lihtsalt hakkasin nutma. isusin maha ja tahtsin ainult VETT. No polnud vett. Müüjad jalutasid vaid mööda, ilma et oleks küsima tulnud kas vajame abi. Allu käis töi ühe energia joogi, mille ma endale lihtsalt ilma hingamata sisse kallasin. Proovisin lihtsalt rahuneda, aga ei suutnud, hingamine oli pinnapealne ja kiire. Heitsin ennast seal pingile pikali ja siis tuli müüja küsima, et kas vajame abi või vett. suutsin piiksuda VETTTTT. Tõi 400ml klaasiga, mis ühe korraga lihtsalt alla voolas, tõi teise veel, mis peaagu tervenisti ka veel mulle sisse mahtus. Mingihetk ma enam ei suutnud oma keha kontrollida ja kukkusin tõmblema ja värisema. Allu oli väga rahulik, aga samal ajal mõtles, et siia ma nüüd suren. Mingihetk tuli 2 naist veel sinna mu juurde ja üritasid saada mu hingamist rahulikumaks. Kui oli näha, et miski ei aita, Allu helistas kiirabi. Kiirabiautos ma lõpuks sain rahunetud ja polnud vajadust mind haiglasse viia. Mul on ennem ka seda olnud ja koguaeg lõpuks ikka ise üle läinud, sp ei lasknud Allul kohe kiirabi ka kutsuda. Aga seekord see vaid jätkus ja jätkus. Lõppkokkuvõttes oli läinud 1,5h, endale tundus, et mingi ehk 15 minutit. Aga ei, lõpp hea kõik hea. See päev me enam jooksma ei läinud ja õhtul Allu tellis mulle tossud netist :D Järgmine päev oli meil pikk jooks ja kuna ta muretses mu pärast, ei tahtnud lasta mul üksinda jooksma minna vaid võttis kaasa oma trennikaaslastega jooksma. No siis treener ja üks teine mees jooskid koos minuga minu kiirust (ülejäänud kõik seal on kauem jooksnud ja jooksevad kiiremini), üksi ei jäetud mind hetkekski :D Loo moraal....Ära mine kaubanduskeskusesse allahindluste ajal, eriti kui vihkad shoppamist ja palju inimesi Su ümber tekitab Sinus klaustrofoobia tunnet :D