no tervist!

mina ei saa aru, mis mu telefonil viga on, juba mitmendat korda jätab postituse "poolikuks". siin ükspäev alles proovisin mitu korda, ca kolm korda üritasin usinalt oma mõtteid kirja panna, ikka sama lugu :( nii ma siis loobusin terve nv üldse kirjutamisest.  kuna ma suht lühikese sütenööriga, siis eelmine kord ma täiesti loobusin peale mõnda katset, aga nagu mu uusaasta lubadus oli, et olen järjepidev ja alla ei anna nii kergelt, siis siin ma ikka olen :)

aga mis siis vahepeal?! 

no ma siin üritasin teha postitust sellest, et ma olen lootusetu tuulepea ja otsisin oma mõõdulinti :D hommikul uuele katsele minnes, imestasin ise ka, et see mul silmi peast välja ei torkinud :) sest olgugi et ma kaalu taga ei aja, siis mõõta oleks ikka huvitav :)

samuti sain äraproovitud selle mandlipiima, tõesti hea, ma ei imesta, et paljud kasutavad seda :) mõnusaid jooke saab sellest ikka :) mu jaoks ulmeline ainult, kui paljuuuu seda kulub ühe retsepti tegemiseks.. müstika, ühes retseptis oli ca 700g.. ohjummel küll, aga no ei kurda, hea on :)

ja veel proovisin uuesti kodujuustu (woww) mina, kes ma olen suht pirtsakas ja kui ma olen pähe võtnud, et ei, seda ma ei taha ja ei söö, veelvähem võiks see mulle meeldida. siis nüüd ma istun oma murulaugupesto kodujuustu tsas ja lihtsalt naudin seda :) leidsin vist õge valiku, millega end sööma õpetada :) nüüd jääb vaid ette võtta see õnnetu munaaa. ma olen tõesti imelik inimene.. lapsena koogel-moogelit sõin, toidu sees muna söön, pole mingit probleemi. aga vot, anna lihtsalt  praemuna või keedumuna kätte ja ma näost kohe lilla. katsu siis sellest inim-mõistusest aru saada, eks :) noh, aga tundub, et ma ei ole väga lootusetu, niiet ma mingiaeg võtan end kätte ja teen proovi :) 

üleüldse ma ei jõua seda appi lihtsalt ära oodata! oma otsustus võime puududmise pärast, on mul ikka maru tüütu koguaeg sisse logida ja siis jälle otsida jne, pagan, see nutiajastu mugavus on ikka inimesed laisaks teinud- eriti mind :)

aga mul selle nädalaga, on tekkinud uus mure. 

kui eelmine kord fitlapiga tegelesin, siis no vetsus käimine oli nagu kellavärk, sõin- padavaiii vetsu, nüüd nagu ümmargune 0.  Täiesti lootusetu. Ma siin oma "targa peaga" mõtlesin, et teeks ka smuuti päevad, nagu siin enamus teevad. ehk siis nagu loksub midagi rohkem paika?! või pole see jälle hea idee?! no taevas, help me! muidu ma nagu endale väga lootusetu inimloom ei tundu, aga no siin ilus, tubli, tark ja osav püüdes olla, on vahepeal küll selline tunne, et tüdruk, kus sa küll elanud oled?! :)

aga alla ma ei vannu :) esimene nädal on edukalt seljatatud ja natuke veel :) ma siin üritan endale sisendada, et see kasutusaeg on mul ju ainult kolm kuud, mis see siis ära ei ole :)