Tere üle pika aja.

Vahepeal olin kadunud, kadus motivatsioon, sest tulemused esialgu tulid aga siis jäid toppama. Aga nüüd sügisel, on kõik uus. Saatsin oma kaksikud kahte erinevasse esimesse klassi. See oli väljakutse omaette aga jäin ellu :)

Teen ise uuesti trenni üle 8 aasta, avastasin või õigemini sain võimaluse minna proovima sportakrobaatikat ( lapsed mul tegelevad sellega juba neljas aasta), uskuge mind, seda on kõrvalt kordades kergem pealtvaadata, kui ise teha :) Aga kuna tuli võimalus ja ma ikka seda meelt, et lastele tuleb ise eeskuju näidata, siis kutse peale läksingi seda proovima. Jaa, trenn on füüsiline ja raske ja armu ei anta. Aga see kõik on seda väärt. Iga trenn on võit iseenda üle. Iga trenn ma astun vastu oma hirmudele ja saan tugevamaks.  Lapsed on ka vaimustuses, et emme käib nende trennis ja kõik vabad hetked oleme me väljas, liigume, sõidame ratastega või teeme trenni nende vahenditega, mis on meil parkides. Naeran vahepeal, et lapsed on veel hullemad kontrollid kui keegi teine ;)

Vaatasin üle uuesti oma toitumise, see oli liiga üksluine, jäin teatud mugavatesse retseptidesse kinni ja kuulan rohkem, mida minu keha räägib, kui ikka peale sööki pole hea olla, siis tuleb miski muu toit teha/tarbida. Kõik see kokku on andnud lõpuks mulle oodatud tulemused: kuu ajaga -6 kg, - 35 cm ja kaks numbrit väiksemad riided. Seega ikka edasi oma igatsetud ja kunagi ammu olnud saledama iseenda poole ;)

Päikest ja aitähh, et olete olemas ;)