Tere! Palju vett on vahepeal merre voolanud, aga näe olen tagasi, kahjuks. Õigem oleks ja püüan seda joont ikka sälitada, vaadata asja peale muidugi positiivselt, et pole ju alla andnud. 

Mitte, et ma vahepeal ei oleks enda kaaluprobleemiga tegelenud, aga Fitlap jäi unarusse, siin lugemine, kirjutamine ja igapäevane toitude jälgimine muutus üksluiseks. Ja nagu ma olen, selline uue otsingul alati, siis lihtsalt kaotas siinne minu huvi. 

Miks ma siis ikkagi tagasi tulin? Ei saa eitada, et kui seda programmi järgisin, päriselt järgisin, kuigi jah, ülima grammi täpsusega ei kaalunud kunagi, siis kaal langes ka.

Kui nüüd meenutada, millal ma liitusin, tuli järgi vaadata, täpselt 01.08.2016, siis teeb see rohkem kui poolteist aastat. Kaal on käinud täpselt nagu ameerika mäed. Kui graafikut jälgida, siis kuigi alla ja üles, siis vaatamata sellele pidev, kuigi üliväike langus. Kas ma olen rahul? Ei ja jah. Ei ole ses mõttes, et loomulikult eeldasin endast suuremat järjekindlust, võimet oma harjumusi muuta ja lootust oma tervisehädadest üle saada. Rahul aga olen sellepärast, et kuigi liikumine ja muutused on visad tulema, siis need ikkagi on olemas sh reaalne kaalulangus ning see, et ma ei ole hetkekski käega löönud, kuigi on olnud päris palju kurvastamist.

Uus on unustatud vana. Tegelikult ma ei ole Fitlapi põhimõtteid unustanud ja siin toimetamise tagajärjel jäi palju külge, häid retsepte, mida pidevalt kasutan. Minu vaieldamatud lemmikud on avokaado munavõi ja puder kodujuustuga. Pean aga ütlema, et üks siinne põhimõte ei sobi kohe üldse ja see on suhkruasendaja, millest tingitult on ka Fitlapi magustoidud ikka parajad käkid, mõned üksikud välja arvata, näit kohupiimarull, mida ma olin nõus tegema ka steeviaga. 

Nojahh, mis ma siis nüüd ütlen. Kiire pilt blogidesse näitas, et mõned vanad olijad on ikka alles. Hakkan kohe lugema, et kudidas teil läheb ;-) ja miks ikka siin toimetate. Loodan, et lisandunud ka huvitavaid uusi. Kirjutan ilmselt lähiajal tihedamalt ja arutlen nagu ikka teemaga seotud probleemide üle, lihtasalt oma söögikordasid üles lugeda ei tundu mulle endale huvitav ja miks peaks see igapäevaselt ka teisi köitma, heal meelel aga loen ja kirjtuan ja arutan, mis ja miks teemadel.

Egas midagi, armsad vanad ja loodetavasti mõned uued kaasfitlaplased, ikka edasi ja mitte sammugi tagasi, no kui, siis õige korraks ;-).

Ilusat pühadeeelset nädalavahetust!

Reti-Rea