Kui sul on midagi head aga sa sellest aru ei saa ja arvad seal kus meid ei ole on ikka parem siis mine ja vaata kas ikka on. 

Mina siis vaatasin järele ja ei oludki parem. Ei olnud rohi rohelisem ega päike kollasem.

Vaatasin kadedusega kuidas minu noor töökaaslane kaalu on kaotanud ja uurisin et mis ja kuidas. Rääkis siis tema mulle lahkelt, et tellis omale kava ühest teisest kohast. Odav ja hea ja nii edasi. Mütlesin siis ka, et miks mitte proovida seda head ja odavat kava. Liitusin ja maksin ühe kuu ka ära, sest Fitlap hakkab lõppema. Ongi kena seal kõik. Toidud lihtsad ja odavad, kava maksab vähem ja tundubki, et on parem. Võta näpust. Tegin selle järgi siis viis päeva endale süüa ja kõht on koguaeg tühi. Silmad vilavad ringi kus kohast ma küll natuke süüa saaks. Fitlapiga polnud mu kõht kunagi tühi. Pigem ei jüua ära süüa kogu portsu ja magusa järele ka ei isuta. Sõin oma tatra-kanarooga ja olin õnnelik. Nüüd olen näljane ja vahin sahtlis olevaid küpsiseid. No ikka suudan veel need võtmata jätta aga päriselt kõht on tühi. Ma tahan süüa ja seda päev läbi. Söön omale ette nähtud portsu ära aga ikka tahan varsti jälle süüa.

Kallid sõbrad, saatuse kaaslased jääge siinsele kavale truuks. 

Mina igatahes kavatsen edaspidi targem olla ja mitte joosta seda uut ja paremat otsima vaid olla rahul sellega mis mul on ehk siinse kavaga ja kui ma usinasti blogi kirjutan siis saan mõne päeva hoopis ilma rahata pikendust. Ostsin selle kava ainult üheks kuuks, sest tundes ennast arvasin, et ega ma rohkem vastu ei pea. See kuu ongi nüüd täis saamas aga minu hoog pole raugenud. Ma vaatan ikka seda suurepärast kava ja isegi kui kaal ei lange mürinal võin ma olla kindel et ta siiski langeb. On siiani langenud ja miks ta ei peaks ka edaspidi langema kui ma kenasti kavast kinni pean. Väljas lähevad ilmad ka soojemaks ja siis on mul ehk piisavalt tahtejüudu et jalutama minna. Praegu olen ma küll väga tubane ja mingit tahtmist pole peale tööd jalutada. Küll tundub ilm liiga külm, küll on telekas midagi vaadata.