Vahe peal olin ikka täiesti sügavas mustas augus... motivatsiooni ei olnud jne jne jne jne .  Eraelus olid mured ja see pani mind kavas mööda vaataam,sest olen suht emotsiooni sööja  kui mul on mured. ja võin võtta paar kg hetkega juurde ja seda samas ruttu langetada, mis järsku on kogunenud. 

Võtsin end jälle käsile. Mitmes nädal mul läheb, ma ei teagi enam. 

 

Kaalu langust vist olnud ei ole. See on nagu juba mingi haigus kinnisidee, ma olen 167 cm , kaal kõigub 63-65kg vahelt. enamjaolt olen stabiilselt 64kg, mis on täiesti normaalne, kannan 36nr suuruses riideid ehk S, ajan taga mingit 34 suurust või sisi seda,et lihtsalt  pehmeid kohti ei oleks. . Otsin lihtsalt taga mingit ideaali, mida võibolla ei olegi olemas. Nii oluliseks on saanud number 59. 

Olen emotsiooni sööja... ja iga kord kui nt shokolaadi söön või midagi sellist,mida üldiselt väldin on kõhus kehva olla ja siis see tuletab meelde, miks ma ei söö saiakesi.. tegelt ma polegi mitu kuud saiakest söönud, ma ei armasta saia. kõpsetan isegi leiba ise, puhtast rukkijahust. Lihtsalt kui ma söön midagi magusat, olgu küpsised või koogid või lihtsalt liiga palju toitu korraga, siis alati on seedimine korrast ära. Tekib puhitused jne jne . 

 

Miks ma fitlappi armastan  ? 

 

Kuna kui ma söön  kava järgi, isegi kui ma söön seda kana  natuke rohkem või keefiri marjadega rohkem, siis ikka on mu seedimine korras. Enesetunne on hea ja see panebki mind seda kava jälgima, isegi kui ma grammiliselt ei suuda kavas püsida või oma kinnisiddee kaaluni jõuda. ja tundub,et raha läheb ka toidu peale vähem, kui ei osta üleliigseid asju .