Eile sain niisuguse üllatuse osaliseks, et sööminegi läks meelest ära.                                                                                    

Mingil põhjusel tunnistati asutuses aasta parimaks.                                                                                                                        

kandidaate oli palju, aga mis põhjusel mind välja valiti , ei oskagi öelda.                                                                                            

Tunne oli supper.                                                                                                                                                                               

Aktuse lõppedes pakuti head ja paremat, aga mul ei tekkinud isegi mingit isu.                                                                              

Selles osas jäin endaga väga rahule.                                                                                                                                      

Õhtul pakkus abikaasa pokaali veini selle tähtsa päeva puhul - sellest ei saanud küll loobuda.                                                       

Aga ma arvan , et see ei olegi väga suur patt.                                                                                                                            

Küsisin juba tagasi ka vahepeal laenuks antud trenažööri, see seisis pikka aega kasutult.                                                                                                                                                                        

Siis saigi see välja laenatud. Nüüd palusin tagasi tuua sest on tunne  , et tahaks mõni õhtu sadulasse.                                  

Nii ma siis vaikselt tiksungi. Erilisi nõudeid endale ei esita.                                                                                                            

Vaatame , mis esmaspäev toob!