Taas esmaspäev!
Minu jaoks on see tõehetke päev. See tähendab seda , et õhtul on kaalumine. Ei oskagi midagi arvata, kuidas on läinud. Enda meelest eriti patustanud ei ole. Aga mine tea!
Nädal on läinud päris edukalt. Ei ole veel tekkinud mingitki isu magusa järele. Töö juures ikka tuuakse mõni šokolaad , aga praegu on need jäänud kõik seisma. Üks kolleeg on niisugune, kes võib enbdale kõike lubada. Aga tema ka
ei jaksa kõike ära süüa.
Pühapäeval käisime perega SPA-s . Hullasin seal vees ja saunades. Väga tore oli. Loodan , et seal ka mõni kalorike
kulus. Peale SPA-d käisime veel söömas ka. Piirdusin kalaga ja juurde võtsin hautatud juurvilju. Ei mingeid friikaid ,
nagu varem. Isegi ei tekkinud isu . Ja kui teised võtsid magustoidu ka , siis mina nendega selles osas ei ühinenud.
Olen väga rahul - saab küll , kui tahta.
Mis mind motiveerib , on see ,et sain kutse maavanema vastuvõtule Vabariigi aastapäeval. Soetasin endale uue kleidi
ja sellesse peab sisse mahtuma ja ennast seal sees ka hästi tundma. Ja teine motivaator on see , et laupäeval riidekapi korrastamise käigus proovisin mõningaid riideid , mis olid lootusetult väikeseks jäänud , aga millegi pärast seisid need mul veel kapis. Üks väga tore kostüüm on juba enam - vähem kasutatav. Natuke veel ja ma saan seda kanda! Mis on veel parem motivaator!