Otsustasin pärast kuuajast kava jälgimist hakata ka blogi pidama, peamiselt siis, kui mul midagi öelda on. Ja nagu tundub, siis hetkel ka on. Võibolla siiski veidi ebatraditsionaalne esimene postitus, arvestades pigem negatiivset tooni.

Aga eelnevalt natuke "ajalugu". Olen varasest teismeeast saadik olnud ülekaaluline, hiljem ka rasvunud. BMI üle 40, riided pärit HM plus osakonnast. Mõned kuud tagasi võtsin end kokku ja liitusin Fitlapiga. Alguses uurisin nisama retsepte, ei olnud 100% kavas. Viimased kuu aega olen aga rohkem keskendunud kava jälgimisele. Siiski ei ole ma 100% kavas, kuna kasutan Myfitnesspali vanast harjumusest ja sisestan ka kõik Fitlapi toidud sinna. Fitlapi retseptid on siiski need, mille järgi ma toitu teen.

Siiani on olnud esimese kuu ajaga, kus ma umbes 90% olen kavas olnud, kaalulangus olnud 3,5-4,5 kg vahel. Olin selle üle üsna rõõmus, kuigi lootsin muidugi rohkem kaotada (minu kehakaalu juures oleks see olnud võimalik). Kuu ajaga on juba välja kujunenud teatud lemmikretseptid, mida kordan hea meelega. Näiteks on mu igaks hommikusöögiks kaerahelbepuder maapähklivõi ja proteiinijogurtiga (retseptist 8-viljahelbepuder mandlipuruga). Samuti fännan väga brokoli-juustupalle ja juustune kana kartuliga, millest teen kana-kartuli-paprika-sibula panniroa fetaga. Imehea!

Ühtlasi leidsin facebooki grupist ka kunagi postitatud sibulapiruka retsepti, mis oli tehtud õunasõõrikute retseptist, lisatud vabavara lillkapsa, sibula ja suvikõrvitsa näol. No ma pea-aegu ei saanudki aru, et tegu pole päris originaalse sibulapirukaga :D 

Siinkohal oleks aga paslik rääkida ka minu tänasest suurest ebaõnnestumisest. Kui teised, kes minu tutvusringkonnast on oma ülekilodega kimpus olnud, on suured magusafännid, siis mina olen alati eelistud soolaseid snäkke. See šokolaaditahvel võib kapinurka jääda ja jäätis külmkapis jääpurikaks muutuda. Kui aga mulle ette panna kauss popcorni või nachodega, on see kiiresti tühi. Ja täpselt nii täna juhtuski - sattusin "binge-eating" hoogu, mida on mul ka eelnevalt juhtunud (need on peamiselt seotud emotsionaalse seisundi või stressiga. Nii, nagu alkohoolik hakkab jooma, hakkan mina sööma). Hävitasin silmagi pilgutamata umbes 1200 kcal jagu krõpsu ja dipikastet umbes 15 minutiga (lisaks päeva esimesele kolmele 100% kavatoidule). Täielik häving, kui just eile olin oma kaotuse üle nii õnnelik.

Aga eelnev elu on mulle seda õpetanud, et oma söömahoo järgselt tuleb lihtsalt sellest taastuda ja tervisliku toitumisega järgmisel päeval edasi minna. Eks ma näen, kuidas see mul homme õnnestub. :) Hetkel on küll üsna halb tunne, kuid selle kirja panek andis omakorda mingisuguse katarsise.