Nonii, pole ammu midagi kirjutanud. Viimane postitus oli rõõmusõnum, kui kaalul nr 6 ees näha oli. Kahjuks tabasid mind paari kuu jooksul tagasilöögid ja lisandus 4 kg, mida nüüd siis tänasest jälle tublilt maha ajama hakkan.

Kõik sai tegelikult alguse sellest, et käisin arstil sünnimärke näitamas ja üks tundus selline, mille kohta see arst ütles, et see tuleks ära lõigata. Saadeti need pildid siis Niine kliinikusse diagnoosiks ja vastuseks sain tagasi - pahaloomuline melanoom... Minu maailm varises kokku... Perearstilt sain rahustid, et üldse kuidagigi magada ja tööl head nägu teha ja jäin siis opiaega ootama. Pea oli muidugi täis igasuguseid mõtteid alates sellest, kuidas ma seda suvegi ei näe ja milleks üldse siis mingi toiduga mässata ja lõpetades sellega, kuhu ja kuidas ma tahaks et mind maetakse... 

Kirurgile sain aja kahe nädalaga ja sealt edasi siis kahe nädala pärast operatsioon. Päris suur jupp lõigati välja, kuigi sünnimärk ise oli pisike. Öeldi, et vastused tulevad kuni kuu... Ohh kui pikk ootamine - samas nagu tahaks teada, aga hirm on nii suur, et ei taha ka. Ja siis ühel hommikul, kl 7.30 heliseb telefon ja võõras number helistab. Tundsin arsti hääle KOHE ära ja süda pidi kurgust välja kargama. Ta ütles, et mu tulemused olid KORRAS!!!! Kõik on puhas, midagi pole kusagil, tavaline sünnimärk! Ohh ma isegi ei tea, kas osaksin teda selle vastuse eest tänada, mõistus lihtsalt jooksis rõõmust kokku. Elame veel - nagu Reet Linna Prillitoosis ütleb.

Aga tegelikult, mida ma tahan kogu selle looga öelda - käige ikka end arsti juures kontrollimas, aga ei saa iga diagnoosi nii võtta, nagu ta kirjas on. Mul oli ka must-valgelt paberil kirjas, aga kirurg juba vastvõtul ütles, et kui mingit koeproovi ei võetud, siis ei saa seda diagnoosi tõsiselt võtta. Mul läks õnneks kõik hästi, aga korralik ehmatus oli see nii mulle kui ka minu perele. Ja veel, kui midagi taolist peaks juhtuma, siis ärge lugege internetist selle koha MITTE MIDAGI, muidu keerate lihtsalt ära. Ma õnneks suutsin end internetist eemal hoda ja sellega vähemalt natukenegi säästsin end.

Ja nüüd siis tänasest otsustasin tagasi Fitlapi juurde pöörduda ja olla jälle tubli ja rühkida oma eesmärgi suunas. Hommikusöök söödud, lõunasöök podiseb ahjus. Ja oma abikaasa suutsin ka panna Fitlapi toite sööma lisaks oma teismelisele pojale. Ja tegelikult proovime ju kaalunumbrit selleks vähendada, et olla tervemad. ja tervis on kõige tähtsam, ilma selleta pole millegi mõtet.

Lõpp hea, kõik hea.