minu sünnipäev sai siis selleks aastaks jälle läbi. oli täiesti tavaline sünnipäev, kohal olid kõik minu kallid kursusekaaslased oma kaasadega ja juba reede õhtust alates me sõime ja jõime ja rääkisime ja laulsime ja nautisime üksteise seltskonda ja lihtsalt seda et me oleme just siin ja selles hetkes.. süüa tegin nagu alati ja nagu ma juba enne ka kirjutasin - värske kartul ja selle peal keedetud kuivatatud soolaräim ja nagu alati söödi kõik korralikult ära. tegin sünnipäeva puhul ka siis patupäeva ja tegelikult esimese alles praeguse fitlapiga.

aga nüüd olen juba kolm päeva dieedil olnud, sest peale mineraalvee midagi suust alla ei lähe. mul on sellist dieeti ka enne olnud , äkki mingi paar korda. lihtsalt ei taha süüa ja kogu lugu ja kõht ei ole tühi ja töö juures võisin vabalt teistega koos lõunalauas istuda... ei mingeid märke ka sellest et süüa tahaks ja kuigi oli juba neljas dieedipäev oli minul kõik kontrolli all ja kui viis päeva olin söömata olnud, siis kuuenda päeva hommikul tegin omale kohvi ja võileibu täpselt nii nagu alati ja nagu seda viit päeva poleks vahepeal olnudki. nüüd on küll asi natuke teine, sest esmaspäeva lõunast tabas mind vist teadmine, et ma olen ikkagi nüüd juba 58 aastane ja organism otsustas seda omal viisil tähistada....nimelt kurguvalu, kinnise nina ja tisside vahele kinni jäänud haukuva köhaga ja loomulikult kaasnes selle kõigega ülikõrge palavik, kogunisti 37,3....nüüd saan aru küll, miks mõned otsad tahavad anda sellise palaviku korral. mina tahtsin ka.... kui sul on korralik 38 ja rohkem, siis sa oledki haige aga see37 on selline nii ja naa, et nagu midagi oleks ja samas ei ole ka aga pea valutab, nagu oleks mitte enam haamritega pähe pekstud, vaid suisa vasaratega oleks tambitud ja silmad valutavad ja ei kannata valgust....oh isver ikka täielik õudukas tuli sellest kõigest kokku ja täna nüüd püüdsin siis midagi süüa, aga see oli vist väga vale otsus, sest midagi ikkagi sees ei seisa veel. järelikult organism peab veel oma pidu.. aga ega see mind väga ei häiri, sest tühja kõhu tunnet ei ole üldse. lihtsalt ei jaksa midagi teha... panin pesu masinasse ja siis istusin ja vaatasin kuidas masin pesema hakkas, sest pea oli märg ja jaksu lihtsalt ei olnud et edasi tegutseda. nüüd tuleb pesu masinast välja võtta ja kuivama panna, see on juba hulka raskem ja keerulisem ülesanne...aga ma jõin tasskese kohvi ja ma arvan et ma suudan seda teha...