Kaal 91,4kg

 

Nädalavahetus läks täiega käest. Reedel käisid meil külalised ja sellest "tahakskanäksida" teemast ma ei suuda mööda vaadata- VEEL. Laupäeva hommik algas muidugi saiakese jutuga. Kuna ma ametilt pagar, siis lapsed teavad, kuhu pöörduda :D Okei, panin taigna kerkima ja saatsin 2 last õue. Tagasi tuli 4 last- 2 minu, 2 külalast. Jutud läksid liikvele, et pirukaid saab. Noh okei. teeme koos siis. Ühesõnaga, kogu sellest pirukate tegemisest sai lõputu näksimine ja pidev vajadus saada "korralikku" toitu. No veits juba harjunud ka Fitlapiga...Pühapäeva veetsime lastega suvilas- vot seal on hea. Talvel seal süüa pole-ka parema tahtmise juures saab naabrinaiselt kohvi ja oma õuest vaid muru :D

Esmaspäev algas linnas, kus käisin ühe lapsega arstil- see tähendab tervet päeva linnas, ehk siis plaan sassis. 

Tegelt on üpris nõme siis end välja vabandanda, või näha seda, aga olles kõige selle sees, siis on keeruline küll. Justkui miski loobiks kaikaid meelega kodaratesse. Aga ei

 

Täna on 2x reh teenuseid,1 arenguvestlus ja beebikool. Ma proovin nii sättida, et lapsed saaks teenusele, mina korralikult süüa ja kõige selle juures jääksin rahulikuks :)

Lisaks oma pere asjadele, tegelen ka paljude abivajajatega, seega see röövib ka suure osa mu ajast/päevast. Täa kohtun kahe teismelisega, kes ootavad last..kuradi karm on see noore elukese alustamine, kui veel lapsemeelsust on rohkem, kui täiskasvanulikkust. Aga peab hakkama saama, vastutama, elama. Näis, kaua mina jõuan. 

 

Retseptide osas tahaks veel seda mainida, et olen väga mugav- tihti teen neid retsepte, mis on juba läbi proovitud ja tuttavad. Siis aga avastan, et mul tekib rutiin ja tõrge. Minu kiiks, ma tean. AGA olen nii palju end parandanud küll, et kui ma tunnen tõrget, võtan otsin kohe uue retsepti. Nt kartul ja sepik on mind ära tüüdanud. Olen avastanud peedi ja bataadi. 

 Lugesin ka Heikki salatiteemat. Olen nii rahul, et  mu lapsed söövad heameelega kõike, mida ma neile valmistan. Nad on mul nii tublid :)