Nõrkusehetked, millest tahaks osata üle olla:

- Kui peale sööki jääb kõht justkui natuke tühjaks ja tuleb peale hirmus magusaisu ja mõtled siis selle leevendamiseks ühe tassi teed teha, aga oi - keegi hea inimene on jätnud teepakkide sahtlisse pooliku halvaapaki. Ja peast käib sekundi murdosa jooksul läbi mõttekäik - see on ju pähklitest tehtud, s.t. peaaegu tervislik. Ja samal ajal, kui üritad halvaas sisalduvaid pähklikoguseid järgmise toidukorra arvelt ümber rehkendada, on see tükk sul juba otsapidi põses ja pidama saada on hirmus raske.

- Kui tuled väga näljasena koju lõunale, aga kell juba paar tundi üle plaanitud lõunasöögiaja. Ja kotis on olemas tervisliku eine materjalid, vaja ainult kanafilee tükid pannile visata. Aga pannil on kellegi hommikusöögist üle jäänud praetud leib. Külm ja rasvane ja krõbe ja pruun. Lausa nurub, et maitse mind, ma olen nii hea, pane veel võid ka peale.

- Kui hakkad õhtusöögiks hakklihakastet tegema, aga sööd kogemata näljasena suure portsu delikatesshakkliha toorelt ära ja pärast on kõht kolm päeva kinni. 

- Kui lapsed nõuavad praetud pelmeene, aga teed kogemata liiga palju ja muist jääb järgi ja mingi alahoiuinstinkt arvab, et parem söön need ise ära kui prügikasti viskan.

- Kui teed kodus tööd ja see ei edene ja iga mõttepausi koha peal kargad püsti ja tormad kööki, avad külmkapi ja ...

- Kui peidad laste eest pooliku kommipaki ära, aga oled kindel, et nad enam niikuinii ei mäleta, et need kommid üldse olemas olid ja ainult sina tead, kuhu sa need peitsid.

- Kui lähed oma kohalikku halvastivarustatud nurgapoodi, kus iga jumala päev on olemas salatiheik (mistõttu oled endale just täna lõunasöögiks planeerinud kalavõileiva ja mõttes juba söödki seda), aga poes selgub, et just täna on see paganama heik neil otsas. Ja hakkad keset toidupoodi telefonis uut retsepti otsima ega suuda otsustada ja tunned ennast kuidagi täiesti abitult ja musta masenduse lained muudkui voolavad sust üle ja tahaks lihtsalt sealsamas poes nutma hakata. Ja  haarad siis hoopis kodujuustu ja pärast lohutuseks kassa juurest veel ühe paki orbiti pastille (suhkruvabasid) ja krõbistad pooled neist koduteel ära.