Tahtsin täna kirjutada veidi suitsetamisest. Umbes poolteist aastat tagasi otsustasin jätta maha suitsetamise ja minna e-sigareti peale. Kui olin eelnevalt proovinud suitsetamisest loobuda, siis tavaliselt lõppes see üritus järgmisel või hiljemalt ülejärgmisel päeval. Olin ka seekord suhteliselt skeptiline ja arvasin, et ka seekordne katse luhtub. Kuid seekord pidasin ainult esigaretiga vastu peaaegu terve aasta.  St, et selle aja sees ei teinud ma mitte ühtegi tavalist suitsu. Jah, ma tean, et ka esigaret ei ole ohutu, kuid mulle tundus, et siiski saan ma sellega vähem kahjuliku kui tavasuitsuga. Lisaks puudus sellega ebameeldiv hais, mis riietele, kätele jms külge jäi. Poonuseks see, et iga suitsukõssi pärast ei pidanud otsima kohta kuhu tõmbama minna.... vajadusel sai kasvõi wc-s paar kõssi mahvitud ja suurem nikotiininälg kustutatud.

Ma ei tea mis täpselt juhtus... kas hormoonid, närvid või veel miski, kuid eelmise suve keskpaigast haarasin jälle suitsupaki järgi ja nii ta läks, kui tabasin ennast, et hommiku oli vaja esimese asjana suits ette panna.

Minu õnneks taipasin ma üsna varsti, et see ei ole hea mõte arvestades seda, et selleks ajaks olin elanud läbi kaks rasedust, mis mõlemad leidsid oma kurva lõpu, et ei ma ei soovi suitsetada... ma ei soovi haiseda ja ma ei soovi oma raha ära põletada. Ma tundsin, kui palju raha kulus suitsudele ja mul hakkas sellest lihtsalt kahju. Lisaks oli minus tärganud lapsesaamise soov ja ma teadsin, et viimane asi, mis sellele kaasa aitab on suitsetamine.

Seekord ma aga ei soovinud miskipärast ka e-sigareti juurde naasta, sest ka seal on lisaks nikotiinile mürgiseid aineid, mida isegi täpselt veel ei teata... Seekord otsustasin ma  proovida suitsetamisest loobuda, mitte otseselt seda tegevust asendada. St, et mul oli vaja lahti saada sellest tegevusest... sellest liigutusest, sellest harjumusest. St, et bussi oodates ei pea mitte idagi kimuma ja peale sööki ei ole vaja midagi tõmmata.... ma asendasin kõit tõmmatavad asjad seekord plaastriga... jah, ma tean, et ka see ei ole veel suitsust loobumine, saan ma ju oma "narkootikumi" naha kaudu, kuid ma tunnen hetkel, see on kõige süütum viis saada oma "doos" kätte. Olen enda üle uhke, sest olen suutnud seda doosi enda jaoks koguaeg vähendada, kuigi pean tunnistama, et paaril korral on minu näppude vahele sattunud ka tavaline suits, siis olen seekord saanud lahti harjumusest midagi tõmmata, ma ei vaja peale sööki vms sellises olukorras I-le punkti panemiseks enam millegi kimumist.