Kaalu teemalise postituse ja seda kuidas mul läheb kirjutan hiljem.

Tahaks ennast lihtsalt välja elada! Ega see teistele ei annagi midagi aga lootuses vb loeb seda keegi kes oskab samastuda. Võibolla isegi nõu anda!

Nimelt ma nii väsinud oma neljaastase käitumisest!

Jh mul tema käitumisega ennegi probleemi olnud aga see minu silmis läheb hullemaks.

Kahe aastase periood oli väga metsik aga tol aja hetkel elu korraldus ning minu närvilisus mõjus teda samuti.

Ega see kolme aastase periood mind samuti ei hellitanud.

Minu silmis läks asi veel keerulisemaks kui eelmine aasta novembris kutsikas perre tuli. Ta tahab kõike teha nii nagu koer! See pole ju okey?!  Samuti ei saa aru kui keelame koera kiusata jaa siis kisa lahti kui ta peaks teda näksama. Ta lihtsalt koguaeg tüütab teda. See koerale samuti väsitav.

Samuti ta ei saa jutust absoluutselt aru kui temaga rääkida. Räägin ilusti aga eii ! Ainult karjuma peab. Toon näiteks selle et käime õues ja ta ei saa aru miks ei või lund süüa. Linnas on see ju kohutavalt must! Ma räägin tuhat korda jaa ta meelega jätkab selle söömist.

Samuti kui talle tähelepanu ei pööra hakkab genereerima mingeid lollusi. Kas ma pean 24/7 ainult talle tegevusi välja mõtlema? Ma ju saaks nii üldse mitte midagi teha.

Jaa muidugi see meeletu vastu vaidlemine koguaeg! Hommikul hakkab jaa õhtul lõppeb. Ma ei taha seda teha. Jonn koguaeg. Takkapihta nõutakse koguaeg midagi. Hommikuti küsin sada korda kas tahad süüa. Ei taheta jaa nii pea kui maha istun arvatakse et just nüüd süüa vaja või midagi teist. Nüüd teen nii et ei jookse kui midagi nõuab.

Jh ma ei saanud endale nukku aga iga päev jonnida,vastu vaielda see pole samuti ju ka normaalne. Kui ta oma tahtmist ei saa on täitsa hullumaja. Hakkab röökima,märatsema ja asju loopima. Laps oleks nagu kurjast vaimust vaevatud. Jh siin tuleb soovitus et suunata tähelepanu mujale. Proovitus ja ei toimi. Läheb veel pöörasemaks.Laps peaks ikkagist jutust aru saama. Vanust tal ikkagist juba nagu on. 

Ta on ikka väga raske iseloomuga laps jaa mina tunnen et temaga toime tulemine on meeletult keeruline. Üritan hea olla ,palju seletada ja jonnile järgi ei anna aga siiski nii väsitav! Mis salata on ta mul laksu saanud. Samuti olen teda tutistanud. Pole õige tegu aga lõpuks on silmeest nii must et ei oska teisiti. Kellegile räägin siis öeldakse et ah on hullemaid. Mis see mulle annab? Mitte midagi! 

Ma tõesti naudin neid hetki kus ta magab või on lasteaias. Õhtu on meil nagunii nagu sõjas.

Õnneks mees ka panustab ja aitab nii palju kui saab kuigi pole tema päris isa. Aga on näha et ka teda väsitab see. Proovin ka endale aega võtta et akusid laadida või siis mehega kahekesi olla.

Lihtsalt mõistus otsas jaa ma ei saa aru millal ma saaks lapse kes kuulaks ja saaks aru kh! Samuti kellel tuleks jonn harvem peale kui seda iga päev! 😑