...ja kahjuks ei käi see põlemine sedapuhku mitteteps rasva põlemise kohta. Ikka järjel püsimine on see mis "põlema läheb" ja kaasnev suhtumine "kui juba läks siis läks.".. No miks ometi ei suuda sellest lollakast tsüklist välja murda?!?!

Õnneks küll terve nädal ei läind aga...

Igatahes, juba eelmine laupäev alustades oli teada, et nädala täitumisel ehk sel laupäeval ootab ees patukas. Ees ootas minek maale ja tahtsin ilmtingimata teha ära suve esimese korraliku grilli. Olin juba ka arvestanud, et söön tomatikrõpsu, sest no isu oli suur ja ülejäänd nädala olin ju tubli....Siis aga tuli ja lõi juba reede jalust! Hommikul magasin kolinal sisse ehk pudru jäi ära.Kaasa sai haaratud kaks singivõikut, mis tegelikult isegi peaks kavasse sobima. Sissemagamisest edasi läks kõik vaikselt allamäge. Nimelt töötades koolis oli reede ilmselge pidupäev- enamusel algas ju suvevaheaeg ja kuigi abikaasa oli lõunaks mulle ilusti frikadelli supi kaasa teinud ootas peale aktuste tralli mind toas tükk torti armsate soovidega õpilastelt ja lisaks sain tahvli oma lemmik shoksi.

Kui nüüd burks torditüki ja shoksi vastu vahetada on pilt üsna täpne...No kuidas ma siis ei söö neid, kui nupsikud mind nii meeles peavad...ok no amps torti  ja rida shoski mõtlesin endamisi. Kas see nii ka läks?! OH EIII!!! Hetk hiljem tuli kutse minna kohvikusse kooliaasta lõppu tähistama.Vaatasin seda suppi, mis ei näinud sel hetkel kuidagi üldse isuäratav välja, kogelesin veits ja vandusin all, sest no kuidas ma siis ei lähe teistega kaasa tähistama. Ilselgelt poleks pidanud, sest....


Prae osas tegin isegi täitsa okei valiku ma arvan- kana riisi ja rohelise salatiga. Oiiii kui maitsev see oli. Kahjuks tuli sinna kõrvale aga ka jätsi kokteil. Kodus sõin ampsu tordi tükist, enamuse jätsin mehele, sest no jäätisekokteil oli isegi halb valik. Siis tegin 3 tunnise giga lõunaune jaaaa pärast ärkamist kes ühe rea shoksi söömise asemel jättis alles ainult ühe rea- eks ikka mina! Nojah, ühesõnaga reede võis korstnasse kirjutada. Isegi blogida ei saanud, sest kodune arvuti oli katki ja tööl kuidagi ei jõudnud. 


Siis tuli laupäev mis oli plaanitud nii, et hommik kavas, lõunaks patt maal ning õhtu kava järgi kodus. Hommik tõesti kava järgi tuli aga siis tuli üks patukas... mis algas nii kella 15 paiku ja kestis ca 20ni.

Nimelt koju me maalt ei tulnudki ja toimus lõputu näksimine. Lohutan ennast aga veidigi sellega, et suure osa lõputu näksimise ajast sõin kurgi tomati salatit mis oli lihtsalt ime maitsev. Oma patte ma siin ei loetle, sest vb. tekitab see kellegile halbu isusija milleks seda jama veel vaja on. 
Kuna pattu oli juba palju palusin ämma aralt kas palun võiks pühapäeva hommikuse pudru teha täitsa ilma suhkruta. No kasvõi ainult minu portsu. No muidugi sai. Seega banaani küll pudrule peale polnud, selle asendasin veidikese 100% ilma lisatud suhkruta apelsini mahlaga, kuid sõin kaerahelbeputru meega ja kogust oskan enamvähem juba silmaga vaadata seega hommikusöögi sai juba justkui ilusti kavasse. Lõunaks sai koju vaid mõneks minutiks seega sai kähku tehtud singivõileib- jälle kavas. Vanavanemata juures suutsin vapralt ignoreerida nii õe jäätist, vanaema rabarberi kooki, suppi kui ka kartulisalatit ja milleks.... et õhtulminna kinno ja popcorni süüa :( 


Nojah... kui nii siis nii... peale kino läksime käisime poes, ostsime homseks kava järgse söögi ning siis läksime mehega jooksma... või tavapärasest veidi kiirmini loivama ja seal juures näost tulipunastena ägisema...Igatahes räägin oma jooksmisese laadsest tootest  pikemalt järgmises postituses. 

Blogichallengis kukkusin ka muidugi üsna lootusetult allapoole, kuna kaks päeva jäi blogimine arvuti puudumise tõttu tegemata ning praegugi blogin hädapärase arvutiga, mis peast kergelt halliks ajab ning klaviatuur on ka jube harjumatu ehk vabandan kui tavapärasest veel vigasem tekst kokku saab.

Mul on siin selline salajane konkurent ka (ta enda teadmata muidugi :D) kes avalikult enda nime alt kirjutab, ei tea, kas ta märkas kui alguses korra oma õige nimega siin olin ja paneb nüüd blogi minuga kokku aga igaljuhul, kuna tuttav nägu on koguaeg üsna kannul olnud tekkis mul selline mänglev väike hasart... nüüd jäin temast aga potsti maha... ega vist enam ette ei rebi, sest postitusi on mul nüüd vähem ning tema on lugemiste arvu poolest päris kõva edumaa saanud. Aga tore on see challenge igaljuhul, motiveerib blogima ja kiiremini reele tagasi ronima.
 
Nädalavahetuse võtaks kokku nii, et mis si*asti, see uuesti! Homset kaalusmist kardan küll kui tuld, sest maal olles polnud võimalik kaaluda ning selle olen nüüd selgeks saanud, et patud ei kummita mind mitte järgmisel, vaid ikka ülejärgmisel hommikul. Kõige rohkem kardan ikka seda saatanlikku 8 jälle seal kaalul näha aga ehk halastab kaal, kuna täna usinalt jooksin peale popcorni?! Ah eks paistab! Järgmine nädalavahetus olen ehk targem ja disiplineeritum! 

Jeesus tänu eba koostööaltile arvutile kulus selle väikese postituse tegemiseks üle 2 h ja ei saanud ka pühapäevale blogi kirja :( jama!