On märtsi lõpp ning süda ihkab juba natukenegi sooja ning kevadpäikselisi ilmasid. Näiteks laupäev juba lubas...

Ärkasin hommikul. Esimese hooga lausa natukene peale kuute hommikul. See on omamoodi tragikoomiline, sest tööpäeviti ei suuda isegi kell seitse end voodist püsti ajada smiley Igaljuhul päike piilus läbi pimendava voldik-kardina aukude ning see tegi tuju automaatselt heaks. Tõusin voodist. Tegin tiiru tubades, jõin vett ning otsustasin, et nii vara ei ole siiski laupäeva hommikul midagi teha. Pugesin uuesti voodi. Minu suureks üllatuseks suutsin isegi uinuda. Järgmine hetk, kui ärkasin, oli kell peaaegu üheksa. Ajasin end taas püsti. Sel hommikul juba teist korda laugh Tegin hommikused iluprotseduurid. Natuke luusisin, sest tegelikult olen viimased paar kuud hommikuti võimelnud. Mul on üks viieminutiline harjutuste kombinatsioon, mis ei ole eriti raske, kuid mõjub päeva alustusel nii kehale kui ka vaimule positiivselt. Tegu viie harjutusega - plank, kõhulihastele jalatõsted, cobra venitus, seljalihastele jalatõsted ning lõpetuseks küünal. No igaljuhul laupäeval ma oma võimlemise rituaali ei läbinud. Peale vannitoa rituaale ruttasin kohe alla, et hommikusööki nautida.

Ma armastan laupäeva hommikuid. Seda uimast vabaduse tunnet. Kuhugi ei ole kiire. Kohvikruus käes võib end unustada aknast välja passima. Aega on nii mõnusalt, et võib juua lausa mitu tassi kohvi. Reeglina muidugi joon mitu tassi, sest esimene tassitäis läheb uimerdamise kõrval külmaks ja külm kohvi mulle kohe üldse ei meeldi cheeky

Päeva alustasingi tavapärase laupäevase uimerdava nautimisega.

Õhtul ootas suur sünnipäeva pidu ja minu ülesandeks oli jäetud kingi pakkimine. Kink oli nii suur ja raske, et selle pakkimine oli paras trenn wink Polnud hullu, et hommikul laisk olin olnud.

Järgmine ülesanne oli osta uued teksapüksid. Garderoobis on küll paras hunnik teksapükse, kuid osad neist ei lähe enam jalga (isegi mitte ka nüüd, kui kaalul jälle väiksemat numbrit näen), osad on jälle nii läbi kantud, et kõlbavad vaid kodus kooserdamiseks. Seega suundusin poodi.

Teksade ostmine on minu arvates üks tüütumaid tegevusi. Nende proovimine on väga väsitav. See on lausa nagu trenn laugh Aga ideaalse paari leidmiseks tuleb see trenn teha ja proovida neid terve hunnik. Ma proovisin vist kuute paari. Õnneks ühed olid sobivad ja sain ostu tehtud.

Kui ma nüüd juba poes olin, külastasin veel kauplusi. See on alati väga ohtlik tegevus, set kui sa ekstra midagi ei otsi, siis ALATI leiad midagi ilusat. Ja no nii oligi! laugh
Sain lisaks teksadele ilusa pitsilise nude-toonis kleidi. Lohutasin oma rahakotti vaid sellega, et õhtul pidu ja saan uue kleidi selga panna.

Poest koju sõites näitas termomeeter 5 soojakraadi. Päike säras ja olin veendunud, et see on selge märk jooksuhooaja avamiseks. Vahetasin kodus kiirelt riided ja juba ma lippasingi mööda päikese kuivatatud sooja asfalti. Ohh kuidas mulle meeldib jooksmine! Oled vaid sina, sinu mõtted ja mööduvad kilomeetrid. See on minu jaoks kui teraapia!

Tänu kevadisele ilmale sain lõpuks tehtud ka päris reaalse trenni. See andis nii palju positiivset energiat!

Päeva lõpetuseks sättisin selga tutika kleidi, huuled punaseks ning juuksed krunni ja olin valmis peole vastu astuma smiley

Ahh kui palju jõuab tehtud, kui päev on kevadiselt päikseline!