Algus 63,8, praegu 63.3, eesmärk 55 

Eilsest halapostitusest ja punaste päevade vaatamisest oli tegelikult nii palju kasu, et eilne päev õnnestus 100%. Peale tööd koju jõudes valmistasin kohe ette tänase ja homse lõuna, samuti tänase õhtusöögi. Sõin oma omleti singiga õhtusöögiks ära ja panin välja ajama. Kui kell 22 koju tagasi jõudsin, kasutasin hilise õhtusöögina veel ära viimase tüki sokolaadikooki ja kebisin kiiremas korras magama. 

Oh küll ma seda hommikust kaalumist-mõõtmist ootasin. Ühest küljest oli eelmine nädal täiesti pees, aga samas olin ju eile 100% tubli, lisaks käisin veel kahes trennis. Ja oh seda õnnetust, kui kaal näitas 63,3. Ma pole seda numbrit ikka ammu näinud- nädal tagasi oli ju alles 61,4? Mismõttes. Nädalaga +2kg. Okei, seedimine pole ka viimastel päevadel nii hästi töötanud ja olen tuntavalt vett täis, aga no ikkagi. Kõhuümbermõõt oli õnneks endine. Aga noh, mis seal ikka. Hea meel, et kaalul käisin, sain väikese äratuse jälle, et miks mulel see"söö mida tahad" toitumine ei sobi ja kuidas ma kipun siis ikka kõigega liialdama.

Kuna homme õhtuks mul enam süüa pole (no külmkapp on nii tühi, et ka muna või piima pole, et smuutit vms teha), siis pean poodi minema või e-poe teenuseid kasutama. Jällegi vähe tüütu, kuna kui üldiselt saan arevestada poenimekirja koostamisel terve perega ja 7 päevaga, siis see nädal on kõik kuskil mõned päevad laiali ja täpsed toidukogused selguvad alles jooksu pealt. Seega on ainuke variant, et ostan mingid umbes kogused ära, liha saan vajadusel sügavasse visata ja siis kombineerin sellest, mida parasjagu vaja on. 

Järjest enam hakkan ma ka aru saama kui võimatu tüütu on fitlapi koos perega teha. Siis ei oleks muret, kui kõik 100% seda teevad, aga vahel üks tahab süüa, teine ei taha, mõnikord võetakse ainult 2 ampsu jne. Aga minul on kõik ju kaalutud ja portsud välja mõeldud. Ehk siis tekibki olukord, kus nt kappi on kõigile varutud 3 järgmise söögikorra portsud, kuid mõnda neist süüakse vaid osaliselt. Aga kui tegemist on hea ja värske toiduga, siis mu süda ei luba toitu ka niisama ära visata. Aga samas enda kogust välja arvutama hakata on vähe keeuruline.

Tegingi siis nüüd hoopi sellise lahenduse, et ei kaalu kohe kõiki portse eraldi, vaid panen kogu toidu ühte suurde anumasse, kalaun ära ja post-it peale, kui mitu grammi kellele pereliikmele sealt mõeldud on. Ehk siis kesiganes võtma hakkab, saab täpselt järgi vaadata palju talle vaja on- ja olgem ausad, ainuke, eks neid gramme taga ajab, olen mina. Seega peaasi, et MULLE lubatud grammid on peale kirjutatud. Tundub, et see lahendus isegi toimib- kui teistel jääb nö portse üle, saan nende portsudest eraldada endale sobiva hulga.smiley