Oh jesver. Pole juba kaua kirjutanud siia. Ausalt öeldes, pole lihtsalt mahti olnud, et istuks maha ja kirjutaks midagi sellist pikemalt. Noo...et siis kuidas läheb?? Täiega hästi. No ikka täiega... Kohe kohe tiksub täis teine kuu, (4. mai alustasin) ja ma kohe ei oskagi midagi öelda. Viimasel ajal tuleb hulga mainimisi teemal : sa oled palju väiksemaks jäänud, jne... Eriti tore oli, kui see, kes oli minu innustuseks Fitlapiga liitumisel, ütles et olen kõvasti alla võtnud. Aitäh Jaanika Tokman. See oli nagu eriti hea tunnustus :P No lisaks on nii mõnigi juba tänu minu edusammudele liitunud Fitlapiga :P nananaaaa liikuv reklaam, eks :P Eks ta natuke nii ole ka- ma ju olen rahul..Ja mitte vähe. Näljas pole veel olnud, söögid on ju head, ise valin, ja kõigele lisaks üsna kiired. Kaua pole pidanud vaaritama pliidi ees. Seega- mulle sobib :D

Sissejuhatus sai pikk küll, aga räägiks nüüd asjast :D Kaal on langenud taramtaraaaa..... peaaegu 9 kilo (8.9 kg täpsemalt hetkel). WOW  ja kõhult -18 cm. Päriselt..mul oli nii palju minna ??  No jah.. ja on veel :P  Esimesest soovitud kaalust ( mis sai üsna skeptiliselt algul pandud) on puudu veel vaid 1.1kg... Kui aus olla, kirjutasin selle eesmärgi juba kilo jagu väiksemaks ja tunne on, et tegelikult suudaks ma isegi veel ilusamale numbrile liikuda. Mul on niii meeletultkahju, et ma ei teinud ikka neid nö ENNE pilte :( pagana kompleksid noh...Ma pole üldse kunagi armastanud pildile jääda- seega ongi minust vähe pilte ja no nüüd..kus tahaks nagu ..võrrelda :( ah.. loll pea on ihule nuhtluseks. Mis seal ikka. Tähtis ongi tegelikult mu oma enesetunne. Ja see on hetkel korras :D peeglist on hulga parem vaadata. Kahjuks unustab aju üsna ruttu ,kuidas asi oli...

Aga, et siis 2 kuud saab täis paari päeva pärast ja mul  on sees selline ind ... Ma pean tunnistama, et aegajalt pole kava 100 % jälginud- ikka juhtub. Aga tagajärgi otseselt pole. No..mingi aeg seisis kaal pikalt... Siis tekkis tusk- Et mis mõttes-järgin kava ja seisab... ja mul ju on ,kust maha minna...omajagu veel. Aga noh- siis tuli vahele paar apsu ( no pist muud kraami, a mitte väga otsest patukat ) ja voilaa- liigume. Tasa ja targu, aga õiges suunas :) Siit lugedes saab aimu, et nii mõnelgi on mingi aeg seisak tekkinud.. seega.. ju on normaalne. Hetke seisuga tundub, et enne ,kui tööle tagasi lähen olen saavutanud kaalu, mis olen soovinud. Kõlab hästi, aga eks elu näitab.

Heh, vahetasin kappi... no ja eks siis võtsin ette ka oma kapis olevate riideesemete proovimise, enne uute kappi ladumist. Pean tunnistama, et ära sai antud suur hulk riideid.Ja riietega tegin nüüd siis nii, et mis suur, see ära. Kapis ei konuta midagi, ei oota, kuni suurenen taas. Ehk siis ei lasegi enam nii kaugele asja... kes teab.. igatahes hakkab rutem ebamugav :D Kaval... Nii.. aga .. see proovimine viis mu ikka sinna, et ... kannan samasid pükse, mis enne.. nagu päriselt??  Ok , pean tunnistama, et mõned ikka olid lohvakamaks ka jäänud... No jah, ja jalga lähevad lihtsamalt ja päästerõngast ei ole :P ja kõht ei punni üle ääre...

Jaa- kõht ongikõige rohkem ära kadunud.. Puus ei võta nii hoogsalt, aga kõht küll. No annan puusale aega- pole ju ka enam plikakese puusad ja 4 last kantud ka..Kõigiga neist ikka oma 73-75 kilo kaalunud (+11 kuni +13 kilo). Ja ega ma pole eriti väike kunagi olnud. Teismelisest saadik 62 kilo kaalunud (ok see pole teab mis suur, aga pehme ikka). Peale esimese lapse sündi läks küll kaal 56 kilo peale aga.. Talved teevad oma töö ja vanus vist ka. Mul alati talvega tuleb juurde ( kaamos ) ja kevad viib taas midagi...nüüd lihtsalt vist vanus nii kaugel et kevad iseenesest ei vii juba mitmendat aastat midagi.. ahjaa.. ilmad ju jätkuvalt suhtsamad, mis sügis-talv.. Ei imesta . Ma päikese inimene ja selle puudumine tähendab mu jaoks tujutust ja .. söömasööste ( stress, igavus, tujutus jne tekitavad minus pideva vajaduse jöhverdada...)

Mis siis veel?? Trenni inimest pole minust ikka veel saanud- ikka veel tegelen muude jamadega ja ei taha trennist midagi kuulda... Tõsi plaan on paigas, et  kui ilma annab ja mees tööle tagasi läheb, hakkan jalutamas käima sõbrannaga... Varasemad (paari aasta tagused)10-15km jalatuskäigud.. oh neist tunnen puudust küll. Me sellise tempoka kõndimisega ka- ehk läheb trenni alla tsuti :D Ja mu pisike piiga sunnib mind ka vahel trenni tegema, kui arvab, et talle meeldiks mu jalgadel kiikuda. Kõhulihastele koormust :D

Võtaks nüüd kuidagi selle kokku...Aitähh Fitlap mu enesekindluse tõstmise eest! Nii hea, et see on nii lihtne ja maitsev ja üldsemitte enesepiinamine.