Oeh. Ma siin lubasin suure suuga, et ma kuskile ei kao ja Fitlap jääb alles ka peale kolimist ja siis.. mis on tulemus? Suur vaikus igal pool ja hunnik lisanduvaid kilosid. (Ma jubedalt tahaks öelda, et hormoonid ja kilpnääre aga mitte vein ja küpsised ja kommid ja muud asjad aga.. eksole).

Igal juhul on praeguseks Iirimaa elu juba kaks kuud. Juba! Selline tunne, et ma alles eile kolisin siia aga juba on peaaegu märtsi lõpp. Igatahes hakkab elu kenakesti paika loksuma, omas külas on kaks tuttavat nägu väljaspool kodu, linna pool on tuttavaid nägusid rohkem aga noh, linn on ka suurem kui see külake.

Vahepeal on aga igasuguseid asju olnud. Mingi hetk oli naistepäev, sellest ma mäletan vaid, et mulle toodi paar lille. Ma ise olin selleks hetkeks kergelt tõbine ja magasin suurema osa ajast mistõttu laps sai lillede eest kiita aga mis lilledega tegu oli - pole aimugi. Ja no kaks päeva hiljem sain sünnipäevaks ka positiivse koroonatesti. Kaks aastat õnnestus sellest pääseda ja siia kolides kohe õnnestus endale ka saada. Kuna esimesed testid olid negatiivsed, siis ega ma ju kuskile eraldi tuppa ennast ei sulgenud. Igal juhul olin ma heasüdamlik ja jagasin seda rõõmu ka teistega, vahepeal suutsime kodus kolmekesi positiivseid tulemusi näidata. Mehed ja haigus? Lihtsalt ei toimi. Ma olen samas väga rõõmus, et ma ise enne peaaegu okei olin kui ülejäänud alla andsid. Vähemalt oli kogu aeg keegi enam-vähem adekvaatne, kes jälgis süüa-juua ja ravimeid. Kokkuvõttena põdes alaealine laps kõige kergemini, mina olin kaks päeva täiesti levist väljas ning täiskasvanud meesisik.. noh.. mehed ja haige olemine eksole :P

Aaaaaga söömisest ka. Vahepeal on hästi. Ja siis ei ole hästi. Ja siis jälle on. Hommikueine ja lõuna on okei ning siis tuleb elu, keegi teine teeb süüa või tulevad külalised või pole jaksu normaalselt süüa ja siis lihtsalt läheb lappama. Ma endiselt olen aga veendunud, et kui vähemalt pool päeva normaalselt süüa, siis see on ikkagi parem kui üldse mitte. Ja ühel päeval saan ma tagasi joonele ja sinna kuhu vaja.

Ahjaa, ma liitusin kohaliku tenniseklubiga. Ma hoidsin viimati reketit käes ehk 12aastasena ja see oli.. ee.. ee.. 13 aastat tagasi? Peaaegu eksole. See nädal peaks ennast väljakule ka toimetama. :D

Kevad tuleb ühel päeval niikuinii!