Ühesõnaga.. peale mõnusat nädalavahetust peab ju ometigi midagi juhtuma? Ja ilmselgelt juhtus ka.

Aga alustuseks. Käisime nädalavahetusel Riias jälle. Huvitaval kombel olen ma viimase umbes kuu aja jooksul Riiga sattunud kolm korda. Sama aja jooksul olen ma Tallinnas käinud vaid korra, et keegi lennujaama saata ehk siis mitte just väga linnas just aga üle linnapiiri sõitsin küll.

Ja Riia on ilus. Uhke. Suur. Vaade hotelliaknast oli imeline ja alamõõduline arvas, et see näeb välja nagu London (kuigi tema ei ole Londonis käinud). Loomulikult oli esimene ettevõtmine reede õhtul kohale jõudes õhtusöögile minek. Alamõõdulise nõudmisel - taas hinkaalid ja no muidugi mul ei olnud selle vastu midagi. Laupäeval oli ka imeline ilm, kolasime veidi linnas ja läksime siis loomaaeda. Riia loomaaed on mõnusalt kompaktne ja oi kui mõnus jalutamiseks. Ma vist viimati käisin seal kümmekond aastat tagasi ja vahepealse ajaga on nad ikka korralikult jõudnud asja uuendada. Igal juhul algne plaan oli vaadata kaelkirjakuid aga lõpuks istusime pea tunnikese lõvide juures sest seal oli kaks pisikest nunnut lõvikutsikat 😍

Ja kes käib Riias nii, et Ikeasse ei lähe? Ilmselt paljud käivad aga meil oli ka seekord sinna asja ja tagasiteel oli auto ikka väga asju täis. Söömine ununes seal muidugi täiesti ära ja kuidagi hakkama saamiseks läks veidi ikka lappama.

Pühapäeval aga olin juba hommikul korralik, magasin kaua ja sõin hommikueineks putru. Kuulasin kuidas üks kitarri harjutas ja umbes 15 minutit enne kitarritunni algust tuli meelde, et peaks ju nüüd ikka liigutama ka ja ühe tegelase tundi viima. Õhtul käisime veel jalutamas ja lugesime Toomemäel pikalt ja põhjalikult nahkhiirte kohta. Mõnusalt rahulik nädalavahetus ja korralik lõõgastus kõigile ja siis..

Täna on valesti läinud KÕIK, mis veel minna saaks. Hommikul otsustas pesumasin, et enam ei ole vaja pesu kuivatada ja kuivatusprogrammi lõppedes oli mul masinas hulk täiesti läbimärgi ja tilkuvaid riideid. Uurisin oma tarkusega, otsisin kasutusjuhendi üles, garantiipabereid ja kõike muud ja.. ei osanud midagi peale hakata. Selleks ajaks oli kell juba mitu ja pidi tööle jõudma. Esmaspäeviti ma üldiselt proovin õigeks ajaks jõuda ja kuna kell oli mitu, siis autoga minek oli ainus võimalus. Aga sõitma hakates auto jõnksutas, ma isegi ei tea miks või kuidas või mis nüüd valesti oli aga esimene 100 meetrit läks jõnksutades ja siis sõitis ilusti sujuvalt. Samas ma ei ole nüüd kindel kas ma selle autoga rohkem praegu sõitma peaks või tasuks jätta seisma, et keegi targem üle vaataks? Tööle jõudes kohe koosolek, töö, millegipärast ka see blogi sest kes ikka esmaspäeval päriselt tööd teeb kui on võimalus oma elu üle kurta ja kell on 12 läbi ja ma ei ole ikka veel isegi mitte hommikueinet söönud. Ja vot see on paha-paha

Edit: sain hommikueine. Subway uus võiku on hea. Kõht sai mõnusalt täis aga edaspidi nii hiljaks hommikueinet ei tasu jätta. Nälg teeb tigedaks 😀

Ja kui remondimees mu pesumasinaga midagi välja ei mõtle siis hiljemalt ülehomme näeb mu elamine välja nagu pesumaja, üle elutoa lae annaks päris mitu pesunööri vedada. 😀