Küll siga pori leiab. Nii minagi. Jõuan paari kuu pingutamisega näha 79,... ja kohe viskab miski rikkumine (kõik ikka minust täiesti sõltumatult) ja olen taas kaalul 82,... Sel korral nägin madalaimat kaalu taas hommikul enne nädalast reisi (eelmisel korral septembri lõpus enne Bulgaariasse sõitu) 

Nüüd nädal peale reisi on asi veidi parem- kaal eelmise kaalu registreerimisega võrreldes suurem vaid 1,4 kilokest. Mõõdud aga peaaegu kõik - 1 cm (v.a puus, millel + 1 cm)

Reis oli aga tõeline õgardi unelm. Saime süüa hommikul hotellist, lõuna ja õhtusöögi pidime ise leidma. Kuna tegemist oli Lõuna- Koreaga, täpsemalt Alpensia Resordiga (2018 toimusid seal talvised Olümpiamängud), siis toit oli eksootiline ja maitsev. Hoolimata kohalike väikesest kasvust, olid toiduportsud mehised. Ja suhteliselt odavad- meie rahas 5- 13 eurini võisid rahulikult koos joogiga arvestada. iga toidu juurde pakuti riisi. Isegi, kui toit ise koosnes nuudlitest. Ja loomulikult kimchi. Ja marineeritud suur valge redis. Vahel ka veidi idusid ja muud suupärast. Koju tulles kaalule astudes oli ilusti 5 kilo lisaks tulnud. Aga sellistest ahvatlustest ei saa ju keelduda- kas kunagi veel nii eksootilisse paika juhtungi?

Ajal, kui mina töötasin, kolas mu kaaslane mööda metsi ja mägesid. Nägi isegi metsloomi- põssasid ja kitsekesi. Kõik tillukestes minivariantides.

Ühel päeval saime ka ekskurseerida- meid viidi Põhja- Korea piiri lähedale DMZi. Vaatasime observatooriumi tornist kaunist mereranda, mida oleme harjunud lõunamaade filmidest nägema, kuid mis oli karmilt okastraadiga tõkestatud. Nägime sõjamuuseumi väljapanekut ühest inimkonna mõttetust sõjast, kus vend tappis suurriikide toel venda... ja saime DMZ- muuseumi soovidepuule panna omadki soovid.

Nädal möödus lennates. Kahju oli taas kodupoole nina seada ja vastikult tüütu kah- 12,5 tundi Sõulist Istanbuli (õnneks öösel) ja siis 4 tundi seal passimist ja 3 tundi Tallinna. Istanbuli lennuturva soovis, et oma läpaka sisse lülitaksin, aga selle aku oli tühi mis tühi. Mind vaadati vägagi kahtlustavalt.

Lähemalt kirjutasin oma blogis.

P.S. Ma ei saa enam üldse aru, kas mees sööb midagi, kui mind kodus sundimas pole? enne reisi kappi ostetut igatahes mitte. Kassid on juba paar päeva kõik kolmekesi maal olnud (2 on seal kogu aeg, 1 läks pühadeks). Sooviksin, et nad sõpradeks saaksid, kuid see pole nende soov- isegi kassinooruk uriseb linnakassi peale läbi ukse all oleva augu.