Nädalate lugemine muutus liiga keeruliseks juba II aasta sees. Nüüd on ka blogimine keeruliseks tehtud- pilte oli peaaegu võimatu panna ja tähtede arvu ei näe. Kui eelmisel korral üritasin läbi vana kava vaate kavaldada, siis sain küll pildi paika, kuid tasuta päevast jäin ilma. (Võimalik, et neid ka enam ei jagata)

Kaalu ja kava vahel on tige sebimine- no ei ole võimalik kavas püsida ja ka siis, kui püsin, ei lange grammigi. Nagu täna vaatasin- olen septembri alguse kaalus. Aga süüdistada vaid ennast- patukaid tuleb rohkem kui korra nädalas ette ja kui veel kuskil šokolaadi lõhna on tunda! Aplad õgimishood. 

Nii et numbrilist kokkuvõtet ei olegi teha- mis nädalaga peaksin end võrdlema, kui kaal kõigub 2- 3 kilo? Ja sentimeetridki hüplevad, nagu mõõdulint oleks kummist.

Vahepeale on jäänud raske perioodina Jõul ja aastavahetus, paar sünnipäeva. Tulemas on ka reis Edinburghi, mille planeerisime mehe sünnipäevakingiks. Tean juba ette, et see kujuneb kohaliku toidu ja joogi reisiks. (Nii et järgmine postitus saab jälle viriseda- ise tegi- ise tegi)

Jõul möödus nagu alati- kuusk, kirik, Jõuluvana. Lapsed oma lastega jne. Aastavahetusel kutsusime külla sõbrad, kellega peaaegu aasta polnud kohtunud. Nii tore, et harva ikka üksteise jaoks aega leiab. 

Käisime tütrega ka Rakveres Rannapi- Birgiti- Ilvese- Otti jõulukontserti kuulamas. Saime teada, et 35 minutit enne kontserti kohale minekul oleme jäänud vähemalt tunni hiljaks. Nii istusime peaaegu viimastele kohtadele peaaegu sellises kohas, kus kuulsime, kuid ei näinud. Enne kontserti külastasime Rohuaia kohvikut. Minul oli kinnisideeks Brita kooki proovida. Lõppes asi aga pitsa ja koogiga. Alles kohvikus sünnipäevalauda nähes, sain aru, et poleks olnud vaja trügida- nii võib kohata kogematta sugulasi, kes pole sind oma sünnipäevale kutsunud... Õnneks oli sünnipäev ikkagi võõrastel.

Käisime ka Ööjooksu Talveeril. Sel aastal polnud organiseerijad viitsinud isegi kilomeetrite poste panna. Alla 50 minutiga 5 kilomeetrit- pole paha. Möödujaid eriti polnudki. Medal oli igavesti uhke kolakas.

PS: Meie noor kass on UFO või eelmises elus koer olnud- talvel mööda veeloike sulberdada on igavene vahva tegevus. (Peaksime ta suvel randa ujuma viima) Täiesti väääritult kappab ta ka puuoksale järgi, kui seda nagu koerale visata. Ja vana koera kasvatamine on tema püha kohus- susisedes .