Kui ma nüüd hästi kiirelt teen, siis ehk saan septembriga täna ühele poole. Ei meeldi mulle need lohisevad sabad, aga parem hilja..., eks ju?

Kavast proovisin vaid ühe küpsetise, õhuline kodujuustuvorm nimeks. See oma nimele küll ei vastanud, üks mõttetu vesine plönn tuli minul.

Ostetud asjadest maitsesin lõpuks ära paljukiidetud Fit pudingud. Ma loodan, et ma ei solva kellegi maitsemeelt, kui ütlen, et juba ammu pole ma sellist ..... söönud. Kakao ja karamelli omast sain kuidagimoodi jagu, aga vanilje amps käis suus niimoodi ringi, et kuigi ma viskan toitu väga harva ära, läks see topsik prügikasti. Härra ei olnud nõus ühtegi neist sööma. Tema suhtub eriti skeptiliselt nendesse ostetavatesse toitudesse ja ei saa aru, miks ma pean kõike proovima. Aga pean ju, kuidas ma muidu tean, kas maitses või mitte? Nõo veiseliharull jäi väga kummine ja polnud see maitsegi teab kui kiita. Tegin täpselt nagu karbil kirjas. Kanarull oli palju parem (odavam ka), aga teisel päeval soojendatuna süüa ei soovita. Ma ei tea, mis põhjus võis olla, aga muutus nätskeks ja soolaseks.

Raamatuni jälle ei jõudud :-(

Teie-meie loodud retseptid(5) olid kõik suurepärasesd. Ise tegin ammu planeeritud Selveri vürtsika kanasalati, milleks kasutasin retsepti soe kinoasalat kanaga (see retsept ise on mul ikka veel proovimata). Sai väga maitsev ja väga originaalilähedane, et aga Härrale jätkuvalt ei maitse kikerhernes, teen järgmine kord maisiga. Anneli hapupiimapudi üllatas täiega. No ja kuidas ma oleksin teadnud, et see nii hea on, kui poleks proovinud? Kõlab ju üsna umbusaldust äratavalt. Tegin retseptist klassikalised vahvlid. Praadisin muna vabavaraga ja magustoiduks "pudistasin". Maarika lihasalati proovisin lõpuks ära. Väga hea. Samuti on imehea särtsakas suvikõrvitsa kook ja ma ei oskagi öelda, kas see oli hea või halb, et proovin seda päris hooaja lõpus. Ilmselt ikka hea, teades minu oskust liialdada ;-) Aga kapsapirukas on küll kurjast! Mina ise olen alati kapsapirukast hoolinud, aga Härra mitte kunagi. Tegingi esimese katse ainult endale. Maarika, ma armastan sind! See kook on kirjeldamatult hea! Siis aga tegin vea ja andsin Härrale ka maitsta. Härra hakkas ka silmapilkselt Maarikat armastama ;-) Nüüd toimib kodus mingi Pavlovi refleks. Nii kui Härra kapsapead näeb, hakkavad süljenäärmed tööle ja eriti laia rahuloleva naeratuse saatel nenditakse, et nüüd saab ju jälle seda pirukat :-D Ja nii ma enam ei teagi, kas ma ikka armastan Maarikat, ma tahaks vahelduseks midagi muud ka kapsast teha.

Tegin veel ühe hea magustoidu, aga see ei läinud uute katsetuste alla kirja, sest on kordi läbi tehtud vana lemmik. Leivasupp nimelt. Kusagil ajakirjas kevadel lugesin, et keegi teeb leivasuppi rabarberiga. Nüüd siis tuli meelde ja proovisin järgi. Väga maitsev, tõepoolest. Töölegi võtsin üsna mitu korda kaasa ja naistele maitses ka. Üks töökaaslane ei olnud eluilmaski leivasuppi saanud, küll ta kiitis. Nende Fitlapi e-poest ostetud karpidega on väga hea kaasa võtta. Siin on pool minu kogust.

Kaalust, mäletan küll, on veel rääkimata, aga sellest tahan eraldi postituse teha. Nii ei jää kokkuvõtted venima.

Väike avastus laktoositalumatutele. Jogurt kaasavõtmiseks, 4%. Mul on neid nüüd kogu aeg külmkapis. Ja parajate kogustena valmiskaalutud pähklid. Selline topsik on pool minu portsu, 150 gr (peaksin sööma 145, aga loodetavasti 5 gr jääb topsi seinte külge). FL klienditugi andis seekord rohelise tule. Arvestada soovitati küll mingil põhjusel 2,9%-lise jogurti järgi. Mina võtan siiski 4%-lise kreeka jogurti koguse, see jääb 2,9 ja 5%-lise vahele, mis tundub loogiline.

Ja üks minu selle suve projektidest. Peenar, mida nõusid pestes köögiaknast näen. See ei ole küll kunagi mu unistuseks olnud, aga siin ta on ja iga päevaga ma tahan üha rohkem nõusid pesta ;-)

Päikest ja olge hoitud!