Ei ole nali, mai lõpus olen ikka veel aprilli toitude juures. Loodetavasti see kedagi ei häiri. Viimasel ajal on kõik ümberringi nii õrnahingelised, et ei tea enam, kuidas istuda või astuda, suu on parem üldse kinni hoida. Igaks juhuks vabandan ette ja taha.

Salatite(4) juurde jäin vist. Kreeka salat maitses väga nii meile kui tütre perele. Grillitud ananass küll mitte. Ilmselt marjade kõrghooajal saab sellest mul lemmikretsept. Paljukiidetud vegan kartulisalat ei maitsenud. Midagi lihalist peab ikka kartulisalatis olema.

Küpsetistest(3) oli parim taevalik šokolaadikook. Väärib oma nime. Aga tütar tegi ka ja nendele ei maitsenud. Tegin ära ka need teised kaneelirullid, Heikki retsepti järgi. Hea, et teistest palju hiljem ja juba oskasin ebaõnnestumist oodata. Rullide keeramisest polnud juttugi, kellegi soovitusel kasutasin muffinivorme. Maitse tegelikult oli superhea! Kohvi maitsega keefirikooki on koogiks raske nimetada, lihtsalt mingi maitsetu lahja tarretatud vahumass.

Magustoitudest siis kaks uut smuutit. Heraklese vägi on väga hea. Muidugi ei ostud ma seda konkreetset segu, sügavkülmas veel marju jätkub. Marju saab väga palju, ilmselgelt ka üks suvine lemmik. Kookose-maasika smuutisse otsustasin viimase Fasti ära kasutada. Lisasin tiba vett nagu valgupulbrile ikka ja sai liiga vedel. Lurr ühesõnaga. Peab kohupiimaga proovima.

Ja tegelikult ongi kõik, sest uusi putrusid, munatoitusid ega võileibu ei lisandunud. Suitsuvorsti võileib ju lisandus, aga seda vorsti pole ma jätkuvalt poest saanud. Aprillis tulidki juurde enamasti valmistoitudega retseptid ju. Mingi hetk hakkasin vaatama, kas mul märtsi omad on kõik tehtud ja avastasin sealt nimekirjast "tuunikalasalat avokaadoga". Tean, et meil on sellenimeline olemas, aga arvasin, et see on mingi uus variant. Tuhkagi! Täpselt sama, ainult hapukoor on laktoosivaba. Nii võib ju kõik hapukoort sisaldavad retsptid uuteks kuulutada.

Ja kas olete pannud tähele, et mõned Heikki postitused on ka "korduvkasutatavad"? Hakkasin ühte lugema, tundus kuidagi tuttav. Oligi all minu kommentaar ;-) Võib-olla sellepärast kustutatigi kõik kommentaarid blogidest?! Samas hea idee tulevase (väga kauges tulevikus) blogivõistluse võitmiseks. Mul on ikka ohtralt neid vanu kirjutisi võtta. 

Eelmise postituse kommentaaridele tahtsin vastata, võta näpust! Klienditugi vabandas ebamugavuste pärast ja soovitas lihtsalt ise sinna kommentaar lisada. Mulle tundus, et on õigem, kui siin vastan, siis vähemalt tean, et keegi loeb ka.

* Mind ei oleks see "lillkapsapuru" nii väga häirinudki, aga arvasin nagu Mairegi, et see on selline eriline toit ja ootasin hetke, kui lillkapsas on soodukaga. Putru oleksin ma juba ammu saanud külmutatud lillkapsast teha. Eks meil kõigil juhtub kirjavigu, aga on siiski kohti, kus need on lubamatud. Vahel vaatan FB gruppi ja no kuulge, mis on saanud eesti keelest?! Noritakse ühe hooletusvea kallal, teise postitus on aga täielik sihilik keele solkimine ja seda ei pane keegi tähele. Aga ju ma olen vanamoodne...

* Juuli, kui vana sa siis olid, kui niimoodi salaja suppi proovisid? Mina kord hilisteismelisena ei julgenud külas tunnistada, et ühepajatoit ei maitse ja kui sobiv hetk oli, kallasin oma toidu tolleaegse peika taldrikule. Kööki naasnud vanaema märkas mu tühja taldrikut ja rõõmsana, et toit maitses, lisas mulle veel hea kulbitäie :-(

* Kui nüüd meenutada 2020 aasta plaane seoses retseptidega, siis veebruaris lubasin proovida ära kõik stardika retseptid, alates märtsist 10 retsepti kuus kavast (sada aastaga), 4-5 raamatu retsepti, et kõik 42 tükki aastaga tehtud saaks ja 10 retsepti teiste (aga ka enda) muudetud retsepte. Kui ma seda plaani tegin, siis oma retspti loomisest juttu veel polnud ja tuli ikka mitmest üks organiseerida. Kõige muuga olen siiani hakkama saanud, aga vot just see viimane on kuidagi lohisema jäänud. Inga kookidest-tortidest hoian ma heaga näpud eemale, aga Maarika, sinu pitsat pidi ka tütar katsetama hakkama. Tema ei ole toetusgrupi liige ja ei tea nendest retseptide muutmisest midagi, aga kui kuulis lapsepõlve-pitsast, palus kohe retsepti.

Üks Carmeni küsimus, trennist nimelt, täna vastust ei saa, sest aeg sai otsa. Ja see ei ole kahe-lause-jutt. Luban, et peatun sel teemal järgmine kord. Ühte võin öelda, trenn on imeline!!!

Muide, vabavara on valmimas, tüdrukud tahtsid eile nahka pista, aga saime kaubale, et las veel veidi kasvab, leppisime salati, tilli ja rabarberiga.

Basiilikusõltlasena on mul aga üsna mitu sellist teisaldatavat peenrakest

Tervist ja päikest! Kaunist nädalavahetust ka muidugi!