Täitsa piinlik kohe, üle poole mai selja taga, tema siin heietab veel aprillist :-( Sel hetkel, kui kirjutamiseks aega oli, ei pääsenud seda siin tegema. Kui siis lõpuks sain teada, kuidas pääseb, polnud enam aega. Nii et siit siis tuleb see vana võla klaarimine.

Pooleli jäin retseptide juurde, mis ma teie soovitusi järgides teinud olen. Kolm neist olid Maarika loodud. Ja nagu alati kõik supermaitsvad. Mangomaius, pannkook ja pitsa. Kõik retseptid blogist, kus täpselt lahti kirjutatud, mida kasutada ja kuidas teha, ilus pilt pealekauba. Suurimad tänud! Eriti pitsa eest. Ainus pärmitaignast küpsetis, mis mul eales õnnestunud on, on läbi aegade olnud just pitsa. Ka seekord õnnestus. Neljas oli tundmatu autori õpetus "pilveomletist". Ma vist praadisin kollast liiga kaua ja tulemus jäi kuivavõitu, aga kindlasti proovin seda veel. Minu variant oli täidisega.

Raamatu retseptide proovimisega olen usin olnud. Samas, kümnest tehtud retseptist on 6 kavas olemas. Kuigi toidud on väga head, tunnen end siiski pisut petetuna :-( Hea, kerge ja kiire on singikaste tatraga. Makaroni-piimasupile on mingil põhjusel juustusepik kõrvale pakutud. Tegin seekord nagu ette nähtud, aga arvan siiski, et jään oma variandi juurde, 1/3 retseptist "piim" ja 2/3 "röstitud kikerherned". Ja siit tuleb minu suurim eneseületus ja üllatus. Ma proovisin piima-juurviljasuppi!!! See oli lapsepõlves minu jaoks õudusunenägu nr. 1 (nr.2 oli ühepajatoit, mida ma praegu kahe suupoolega vitsutan). Ainult selle supi lõhnast hakkas mul sees keerama ja vaatamata väga rangetele nõudmistele söögilauas keeldusin mina seda söömast. Ei hoolinud ka järgnevast karistusest. Ja nüüd, täiesti vabatahtlikult, suurte eelarvamuste kiuste, proovisin ära. Kodukontori päeval, kui üksi kodus olin. No nii igaks juhuks ;-) See oli uskumatult maitsev! Kui ma Härrale õhtul rääkisin, mida ma sõin, ütles ta, et enne ei usu, kui oma silmaga näeb.

Kava retseptidest olid supid (4) ebaõnnestunud. Kookosemaitseline porgandi-püreesupp ei maitsenud isegi mulle, kes ma kookost ikka väga armastan. Lillkapsa-läätsesupp ja hernesupp värsketest hernestest ei olnud ka meie maitse. Härra juba palus, et saaks äkki mingit tavalist suppi eksperimentide vahelduseks. Sai, seljankat. See oli muidugi hea.

Praed(16). Kanašašlõkk lillkapsapuruga. Huvitav, miks siiani ei ole seda kirjaviga ära parandatud? Ma kunagi juhtisin tähelepanu, ei reageeritud, eks ma arvasingi, et tegemist mingitsorti puruga. Ei ole ikka küll, see on puder. Ja väga hea puder. Kanafilee tomatikastmes on minu jaoks liiga tomatine (mida oleks pidanud ju pealkirja järgi aimama ;-) ). Kana riisi ja kookose-karri kastmega on väga hea, aga valmis kaste on kallis, selle asemel söön iga kell kanakarrit. Hea on ka kookosemaitseline kana-seenekaste riisiga. Koorene kanapada jäi kuiv, aga koorene hakklihapada (vaid 10 gr koort rohkem) oli mõnus. Panniroog suitsuvorstiga valmis minul suitsukanakintsuga protestiks, et jälle ei saanud poest paljukiidetud vorsti. Roog oleks jäänud liiga kuiv, aga lisasin pannile koort ja tuli päris hea. Toorvorstid proovisin ära veel enne, kui eraldi retseptid tulid. Vorstid on head, aga mitte nii, et ma vaimustusest kiljuks ja linna teise otsa neid ostma sõidaks.

Aga maitsed on ju inimestel erinevad, just ükspäev lugesin, et keegi tegi meie mozarellasiade lemmikretseptist hoopi keedumuna ja juustusepikut. Meil endiselt pea igal nädavahetusel originaal laual.

Tänaseks peangi otsad kokku tõmbama, sest HURRAAA!!! spordiklubi on avatud ja enne kursuseid jõuan ma sealt ka läbi lipata.

Millal see ilmataat halastab ja kevadet annab? Mul juba chillid aknalaual valmivad.

Pea siis kõrvitsad järgi jõua ;-)

Päikest ja tervist! Kõik trenni!