Tahan sinuga jagada enda kolme kõige olulisemat reeglit, mida toitumise osas järgin ka siis, kui on ülimalt kiire ja pingeline aeg. Need on põhimõtted, mis aitavad mul toitumisega nii öelda rajal püsida. Selle all mõtlen seda, et minu toit annab mulle energiat, toetab mu tervist ning tagab mulle hea enesetunde. Alustasin sel sügisel Fitlapi ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli töö kõrvalt magistriõpinguid rahvatervishoiu erialal. Lisaks nendele kohustustele on ka kodused toimetused, perekondlikud kohustused ning enda trennid. Ühesõnaga kogu aeg on ülimalt kiire ja pinget on päris palju.

Tihtipeale hakkavad inimesed just sellisel kiirel ja stressirohkel ajal pöörama vähem tähelepanu oma toiduvalikutele ning haaratakse seda, mis poes kätte juhtub. Ja sageli rändab suhu kõike muud kui täisväärtuslik toit. Ma tegelikult mõistan hästi, miks nii juhtub. Väsinud olekus tahabki ju organism kiiret energiat ning keha küsib sageli rasvast ja suhkrurikast toitu. Lisaks, kui aega niigi napib, tundub ju valmistoidu poest haaramine palju lihtsam lahendus. Eks valmistoidu osas leidub ka paremaid valikuid, kuid siiski on valmistoit suuremas osas rasva-, soola- ja suhkrurikkam ning vitamiinide- ja mineraalainetevaesem. Enda valmistatud toit pakub meie organismile alati rohkem väärtust kui mistahes valmistoit.

Lisaks eelmainitule muutub kiirel ajal tihti söömine kaootiliseks, toidukordade vahed kipuvad minema pikaks või mõni toidukord jääb hoopiski vahele. See omakorda toob kaasa selle, et tekivad magusaisud ja õhtused ülesöömised ning lõpuks pole energiat ning enesetunne on kehv. Selleks, et seda kõike vältida järgin ka kõige kiiremal ajal järgnevaid reegleid:

1. Söön regulaarselt

Pean kõige olulisemaks toitumise reegliks regulaarsust. Kui peaksingi valima toitumise osas ainult ühe kindla põhimõtte, siis see oleks just see. Isegi kui jätta kõrvale toidu kvaliteet ja toitained, siis igal juhul soovitan jälgida seda, et söömine oleks regulaarne. Mina söön neli korda päevas ning toidukordi vahele ei jäta. Püüan toidukorrad võimalikult võrdsete vahedega päeva peale ära jaotada. Eks loomulikult on mõne toidukorra vahel veidi suurem vahe, näiteks kui lähen trenni, kuid siiski püüan jälgida, et toidukordade vahed ei veniks pikemaks kui 5 tundi. Üldiselt on vahe umbes 4 tundi.

Miks see oluline on? Sellepärast, et süües regulaarselt hoiame ära veresuhkru taseme liigse kõikumise. Kui toidukorra vahe venib liialt pikaks, siis veresuhkru tase langeb üsna madalale ja lõpuks tuleb järsku suur nälg. Tihti paneb see haarama mõne toidu järele, mis annab kiirelt energiat (enamasti suhkrurikas toit).  See aga käivitab protsessi, kus veresuhkru tase hüppab järsku üles ja siis langeb sama kiirelt alla tagasi ning sellega kaasevad uus kiire nälg, isud, näksimise soov ja see võib mõjutada isegi tuju - muuta närviliseks ja kergesti ärrituvaks.

Seega selleks, et sellist olukorda vältida, planeerin alati oma toidukorrad ette. Enamasti teen toidu kodus valmis ja võtan kaasa. Uskuge mind, see pingutus on seda väärt. Juhul, kui mingil põhjusel pole seda tõesti saanud teha, siis mõtlen välja, kust ja mida ostan. Piruka asemel saab alati valida näiteks leiva ja kodujuustu. Lisaks sellele on mul kotis alati mõni puuvili ja mandlid või datlid ja pähklid. Nii olen ette valmistunud ka ootamatusteks ning hoian oma regulaasust ega jäta toidukordi vahele.

2. Toidukorrad on tasakaalus

Teine oluline toitumise reegel, mida järgin on toidukorra tasakaalustatus. See tähendab seda, et minu toidukord sisaldab alati nii valke, rasvu kui ka süsivesikuid. Ja enamasti jälgin veel seda ka, et esimesena ampsan valgu- ja rasvaallikat ning köögivilju ja alles siis söön kõike segamini. Põhimõte seisneb selles, et ei hakka tühja kõhu peale esimesena süsivesikuid sööma. Kui tõesti pole võimalik alati tasakaalustatud toitu süüa, siis igal juhul soovitan vältida ainult süsivesikute söömist, näiteks ainult banaani söömist tühja kõhu peale.

Miks see oluline on? Esiteks ikkagi taas veresuhkru pärast. Põhimõte on sarnane nagu ma esimese reegli juures kirjeldasin. Süües tasakaalus toitu hoiame ära veresuhkru liiga järsud kõikumised ja teeme sellega enda elu oluliselt lihtsamaks ja enesetunde paremaks. Teiseks süües tasakaalustatud toitu toimub toitainete imendumine aeglasemalt ning täiskõhutunne püsib kauem. Kui tunneme küllastustunnet pikemalt, ei teki näksimise soovi ja erinevaid isusid. Ning kolmandaks meie organism vajab toimimiseks erinevaid toitaineid – valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine ja mineraalaineid. Hoides toidukorrad tasakaalus on kõike vajalikku lihtsam tagada.

Lihtne viis tasakaalustatuse põhimõtet järgida, on teha endale selgeks taldrikureegel. See näeb ette, et pool taldrikust oleks kaetud köögiviljadega, veerand teravilja ja tärkliserikaste köögiviljadega ning veerand valgu- ja rasvaallikaga. Ning seda reeglit tasub meeles pidada nii ise toitu valmistades kui väljas süües.

3. Ei söö kunagi magusat tühja kõhu peale

Kuid siiski lõppude lõpuks olen mina ka inimene ja vahel kimbutavad mindki magusaisud või lihtsalt pakub keegi sünnipäevatorti. Sellisel juhul on üks oluline asi, mida püüan alati järgida – ma ei söö magusat tühja kõhu peale. See tähendab seda, et kui ma otsustan süüa šokolaadi, kaneelirulli või torti, siis enne, kui nendest ampsu võtan, söön ära mõne köögivilja ja mingi rasva- ja valguallika. Enamasti võtan näiteks porgandit, kapsast või kurki ja mandleid, juustu või kanaliha. Ning alles siis söön magusat.

Miks see oluline on? Taaskord veresuhkru pärast. Süües kõigepealt köögivilju, millest saab kiudaineid ning valgu- ja rasvaallikat takistan suhkrust saadaval glükoosil imekiirelt verre imenduda ning veresuhkrul täiskäigul üles hüpata. Sellele järgneks jällegi kiire langus ja sellega ühes tühi kõht, isud, tujukõikumised ja kõik muu, mida olen eelnevalt juba kirjeldanud.

Nagu sa võib-olla juba aru saad, on veresuhkru liigsete kõikumiste ära hoidmine väga oluline. Olen nüüdseks päris pikalt seda enda peal katsetanud ja lisaks sellele, et enesetunne on hea, energiat jagub ka kõige kiirematel aegadel, kõht püsib paremini täis ning isusid on vähem ja neid on lihtsam kontrollida, on veresuhkrut tasakaalus hoides tõepoolest ka tuju parem ja ma ei ärritu kergelt. Lisaks märkasin mingi aeg enda puhul ka seda, et süües kogu aeg eelnimetatud reegleid järgides ja hoides ära veresuhkru liigsed kõikumised, on muutunud ka minu menstruatsioonieelsed isud. Neid on oluliselt vähem ja nendega on lihtsam toime tulla. Seega soovitan proovida, ning mitte ainult naistel, vaid ka meestel!

Lõpetuseks tahan öelda, et keegi meist pole ideaalne ja nagu juba mainisin, siis vahel on ikka minul ka magusaisud ja vahel ikka tuleb ette erandlikke päevi, mil ma pole saanud oma reegleid järgida. Kuid see on normaalne. Me pole masinad, mis suudavad konstantselt kindlal režiimil töötada! Oluline on see, et mul on toitumise osas teadlikkus, ma oskan märgata, tean, kuidas peaks ja annan endast parima. Ja kui enamasti ma suudangi neid reegleid järgida ning vahel harva mitte, siis ongi kõik hästi.

Anna kommentaarides teada, kas sina ka kasutatud enda toitumises mõnda põhimõtet, mis ma siin postituses välja tõin.