Hei!

Ma ei tea kuidas teil, aga mul on sinine esmaspäev :) Täiesti juhuslikult guugeldades sellist väljendit, leidsin toreda info selle kohta:

väljend-sinine-esmaspaev

Ehk siis mul ongi tunne, et nädalavahetus on täiega ära kurnanud ja täna suht mõtetu päev... kuna tõepoolest saigi nädalavahetusel pidutsetud ja ei jäänud ka alkohol puutumata. Väga korralikult ei saanud välja ka puhata.

Viimane tööpäev laabus kenasti, kartsin neid rahvamasse rohkem kui asi väärt oligi. Lõunakeskuses oli teatavasti Imede öö. (Ausõna ma ei mõista mis imest käib jutt? 10-20% hinnaalandust? Ehk siis nagu ime, kui keegi vaevubki kohale tulema või? ;) ) Pärast töö tegemist lasin sealt rahvamassidest jalga ja mõtlesin, et ei iial ma kavatse sinna ÖÖle minna! Never say never kehtib aga sajaga. Koju jõudes avastasin, et mind kutsuti Rolf Roosalu kontserdile. Paraku jäin teate lugemisega hilja peale, no ja ega siis ole igale poole vaja tormata pea laiali otsas... Seega peale kere tankimist, leidsime end perega kaalumast minema Imede ööle :D Õues ladistas vihma ja kuna muud imet ei paistnud kuskilt otsast, siis sinnapoole me suundusime. Mul oli vaja käekotti! Leidsin sobiva ja imede ime... sain allahindlust! Kõva 5% ! Naerukoht kas pole? Muidu oli päris tore isegi. Panime korra pepud kohvikus maha ja nautisime jäätantsu Getter Jaani laulude saatel:

Sel hetkel kui kõlas 1 kaunis jõululaul, tundsin nagu hinges ime... nimelt sel aastal 1.korda tuli tunne, et - jõulud ei ole enam kaugel!

Õhtul läksime mehega sõbralikult sõpradele külla: seekord siis nii, et tema oma sõpradele, mina oma sõbranna poole. Tema saunaõhtule, mina sõbrannadega ööklubisse. Klubikultuuris pole mingeid muutusi- mõni mees joob end nii täis, et kukub trepist alla; siis 1 sell astus mulle jala peale (vabandusi ei vaevu keegi ütlema); 1 mühkam istus mu kõrvale, jõllitas 3 minutit ja toksis ribidesse  ning teatas- lähme minu poole! mille peale röögatasin- midaaaaaa?! Siis võttis kõrvad lidusse ja lasi jalga. Oijahh.  Ah, et mis ma sinna läksingi või? Sõbrannadega tantsurallile. PAraku mu enesetunne polnud suurem asi- ilmselgelt oli süüdi ülesööming ja alkohol. Mul tekkisid kõrvetised ja kõhuvalu. Lootsin, et tantsutralliga asi taandub, aga sulaselge piin oli seal klubis olla. Enivei- jupp aega ei soovi tantsuklubi külastada. Las ma siis tantsin kodus!

Pühapäeva hommik tervitas mind õrna pohmelliga. (Korralik fitlappar ei joo üldse alkot, lepib nii kokku eks!) Päikesepaiste kiskus mind nagu tangidega õue ja peale tunnist jalutuskäiku paranes mu enesetunne märgatavalt. Elagu päiksepaiste ja värske õhk! 

Värviline söök on alati tervitatav! Leidsin poest väga huvitava maitseaine, mida meil õppejõud soovitas salatitesse panna. Comasio (seesamiseemned, vetikad, meresool). Paraku see tops ei paista pildilt välja- pilt hakitakse siin nii ära, et ise ei saa siin midagi sättida.

Pildil soe einevõileib

Proovin netiavarusest tõmmata teile:

Ahjaa trennidest! Eelmisel nädalal pingutasin ja käisin 3 päeva jutti, kuna tulid koolipäevad neljapäev ja reede. Ja teate see oli viga! Mulle ei sobi nii, keha tahab taastuda! Enam ei tee. Ausõna. Laupäeval aga kui süümekates end taas trenni vedasin, sain kergemat sorti närvivapustuse. Numbrit võttes... mismõttes 32? Üksteise peale panete end või? Läksin trennisaali ja seda massi nähes tulin selg ees välja tagasi, visates numbri üle ukse... Hingasin sügavalt sisse-välja ja - läksin sauna hoopis. 

Õues ulub tuul ja sajab. Olen ärganud viimased päevad selle hullu tuule peale üles. Tunne on jätkuvalt- nagu elaks mere ääres. (Kusjuures ma tean seda tunnet väga hästi, sest olengi elanud muuhulgas- Võsul. Seal olid ikka "mõnusad" tormised ilmad sügis-talviti, nii et männid tulid lausa juurtega üles...) Kuidas teil seal läheb mereäärne rahvas? Magada üldse saate või?

P.S. Statistikat- peale viimas blogi postituse tegemist on lugemisi ca 500? ja kui ma ei eksi, keegi päkapikk siiski lisab postituse eest tasuta päeva! (ei viitsi ma ka kuhugi siit kolida)

Kena nädalat!