Positiivsed edulood -"Leidsin tänu Fitlapile töö, mis silmad särama paneb!"

Irina on kahe lapse ema, õpib tervisekaitse spetsialistiks ja lisaks sellele ka toitumisnõustajaks. Ta on Fitlapi pikaajaline kasutaja ning tänaseks ka meie toitumisnõustaja. Tema teekond on tõeliselt inspireeriv ning täna on ta valmis seda meiega jagama.

Sa töötasid enne laste saamist pangas. Kuidas sa nüüd hoopis teise valdkonna juurde jõudsid?

Tegelikult oli see puhas juhus. Olin lastega kodune olnud juba pea 4 aastat ja otsisin endale mingit vaheldust. Panka veel tööle tagasi minna ei soovinud, pigem tahtsin teha midagi osalise tööajaga. Ja siis nägin Facebookis Fitlap.ee toetusgrupis kuulutust, et otsitakse töötajat. Olin ise selleks ajaks kasutanud kava aasta jagu ja saanud juba ka korraliku tulemuse. Armastasin seda kava ja uskusin sellesse (siiamaani armastan ja usun) ja mõtlesin, et uurin lähemalt, mida see töö endast kujutab.

Kirjutasin siis kirja ja jäin vastust ootama. Vastust ei tulnud tükk aega ja ma tegelikult juba unustasin selle mõtte ära, kui äkki mingil hetkel kirjutati mulle Facebooki, et nad on mulle mitu korda kirjutanud ja miskipärast ma ei vasta nende kirjadele. Otsisin siis oma meilide seast nende kirjad välja ja vastasin ruttu. Järgmisel päeval olin juba töövestlusel ja siis juba tööl. See tuli tegelikult väga spontaanselt, sest mul ei käinud lapsed lasteaias, aga otsustasin proovida ja hakkasin lihtsalt tegutsema. Iga päevaga ma veendusin, et olin teinud enda jaoks ülimalt õige otsuse.

Mis sulle Fitlapis töötamise juures meeldib?

Ma tõesti naudin oma tööd. Mulle meeldib inimestega suhelda ja mulle meeldib, et saan olla neile kasulik. Ma tahan kliente aidata, sest ma ise olen olnud nende asemel ja tean väga hästi, milliseid emotsioone võib ülekaal kaasa tuua, kui raske võib olla toitumiskavaga alustamine ja millist pingutust ja tahtejõudu võib see nõuda. Ma tunnen, et samastun meie klientidega ja ehk on mul seeläbi lihtsam neid mõista, aidata ja neile toeks olla. Lisaks on väga põnev koostada erinevaid retsepte, suhelda koostööpartneritega, valida kavasse uusi tooteid ja olla pidevalt selles tervisliku toitumise maailmas sees.

Üleüldse on mind viimastel aastatel hakanud rohkem huvitama terviseteemad. Fitlapi tööle asumine on muutnud minu jaoks palju rohkemat, kui ainult töökohta. Varasemalt olen õppinud ärikorraldust, kuid otsustasin teha kannapöörde ning nüüd õpin hoopis tervisekaitse spetsialistiks ja toitumisnõustajaks. Ja siinkohal olen jällegi üliõnnelik, et mul on nii paindlik tööaeg ning kõik suhtuvad mu õpingutesse väga toetavalt.

Ma tõesti armastan oma tööd. Mulle meeldivad mu tööülesanded, ma tõesti naudin töötamist. Täiesti ilma liialdamata - mul pole kunagi olnud nii toredaid, mõistvaid ja vastutulelikke tööandjaid ja kolleege nagu Fitlapis. Igatahes olen väga õnnelik, et Fitlap mu ellu tuli ja seda nii palju muutnud on.

Ma tean, et Fitlap ei ole esimene meetod, mida sa kaalu kaotamiseks proovinud oled…

Jah, tõepoolest.  Oma esimest "dieeti" pidasin ma tegelikult juba 6. klassis. Ma ei olnud üldse paks, kuid ma ei tundud ennast oma kehas hästi ja mõtlesin, et mul on liigseid kilosid. Kust selline mõtlemine üldse tuli, ma ausalt ei tea. Siis ma kärpisin tugevalt oma toidulauda ning 6. klassi lõpus olin ikka piitspeenike. Edasi põhikooli lõpuni ma ei mäleta, et oleksin kaalu pärast muretsenud, kuid ma sõin väga ebaregulaarselt. Ma ei söönud hommikuti ja ka koolis ei käinud lõunat söömas, esimene päeva toidukord oli koolist tulles kella 16 ajal. Ning selline toitumine kestis kuni gümnaasiumi lõpuklassini. Mäletan, et enne 12. klassi algust pidasin ma jällegi terve suve "dieeti", täpsemini öeldes tegelikult näljutasin ennast. Tookord oli asi lõpuks ikka päris ekstreemne. Ma sõin päeva jooksul nii vähe, et hakkasin pidevalt minestama. Gümnaasiumi viimasel aastal hakkasin ma käima küll koolis lõunat söömas, kuid ma väga piirasin toidu koguseid. Kuid 12. klassi lõpetamisel 2007. aastal nägin ma sale välja ning olin endaga ülimalt rahul.

Siis aga läksin Tallinnasse õppima. Hakkasin käima kooli
kõrvalt tööl. Ma ei söönud endiselt hommikusööki ja jällegi ei söönud ka
lõunat. Koolist läksin otse tööle, haarasin tee pealt alati midagi kiiret näpu
vahele ja õhtul hilja töölt jõudes sõin siis kõhu korralikult täis. Enamasti
poolfabrikaatidest. Trenni teha polnud enam aega ja kehalise kasvatuse tunde ka
enam polnud. Ja nii see kaal kerkima hakkaski.

Ehk siis mu kaalu kasvatas ebaregulaarne söömine ning hilja
õhtul kaloririkaste poolfabrikaatide ja rämpstoidu söömine. Ja tuleb
tunnistada, et on olnud ka perioode, kus ma maandasin stressi toiduga. Kui oli
pingeline ja raske, läksin koju ja lubasin omale midagi "head". Seega
kedagi teist mul siin süüdistada ei ole – ikka ainult iseennast.

Ma usun, et paljudel inimestel on sama probleem. Kuid siinkohal tulebki muuta mõtlemist. Ma sain aru, et see "hea" on miski, mis teeb mulle halba ja vaikselt tapab.
Enne kui Fitlapini jõudsin, proovisin veel igasuguseid imedieete ja kokteile ning vahepeal olin ka lühiajaliselt edukas. Kahjuks polnud edu kunagi kestev, sest olen alati tundnud, et pean eesmärgi nimel ennast kohutavalt piitsutama ja minu jaoks ei ole see jätkusuutlik. Õnneks Fitlapiga pole seda veel kordagi tundnud.

Oma tipphetkel kaalusin oma 164 cm pikkuse juures 106 kg. 5
aastat tagasi, enne oma esimest rasedust olin juba korralikult kilosid selga
kogunud ja kaalusin 78 kg. Rasedusega lisandus 18kg. Enne seda, kui jõudsin
need rasedusega kogutud kilod maha võtta jäin uuesti rasedaks ning tol ajal oli
kaal 88 kg. Lisandus veel 18 kg ning sünnitama läksin, kui kaalusingi 106 kg.

Ja täna?

Olen jõudnud 70 kiloni, kuid sellega ei ole mu lõppeesmärk veel saavutatud. Aga elu on nii palju muutunud – tahan jälle seltskonnaüritustel käia ja tunnen ennast noore, terve inimesena. Kaalunumber iseenesest ei olegi alati kõige olulisem, hea enesetunne on see, mis aitab raskematest hetkedest üle saada.

Sul on kaks väikest last, kuidas sa nende kõrvalt kõike seda teha jõuad – kool, töö ja kodu?

Alguses kartsin tõesti, et kahe väikese lapse kõrvalt saab
toitumiskava järgimine keeruline olema. Ma alustasin Fitlapiga 10 kuud pärast
sünnitust kaaludes sel hetkel täpselt 100 kilo. Tegelikult oli hirm asjatu ning
keerulist ei ole midagi. Kõik on lihtsalt kättevõtmise vaev. Tuleb seda tõesti tahta, siis saabki hakkama.

Ma jõuan nii palju, kuna tegelen asjadega, mis mulle rõõmu valmistavad. Kuna ma ka ise endiselt Fitlapi kava jälgin, siis olen paljude kasutajatega samal positsioonil ning oskan klientide muredest hästi aru saada ja kohati üldse ei tundugi, et ma tööd teeksin. Lisaks on mul väga paindlik töökorraldus ja saan tihti kodus tööd teha ja nii mahutangi ka kooli oma päevadesse ära.

Muidugi on mõnikord raske, kui päevad väga pikaks venivad, aga kui teha seda, mis sulle meeldib, siis on mõnikord keskmisest pisut lühemaks jäävad unetunnid seda täiesti väärt! Ja tegelikult on mul energiat praegu ikka palju rohkem, kui mõni aasta tagasi. Ütlus „Kes palju teeb, see palju jõuab“ peab täiesti paika! Lõppude lõpuks on kõige olulisem ettevalmistus ja planeerimine. Vabal hetkel teen toidud ette, teen mitu portsu korraga valmis. Hommikuti panen lõunasöögi karpi ja võtan kaasa. Nii toimetades saabki kenasti hakkama.

Mainisid, et vahel on raskeid hetki ka. Kuidas nendega toime tuled?

Eks ikka tuleb ette ka raskeid hetki, kui motivatsiooni ei
ole nii lihtne leida. Aga siis mõtlen mineviku peale ja sellele, milline ma
enam kunagi olla ei taha. Kui on raske, siis ma lihtsalt pingutan ja järgin
kava just erilise hoolega justkui autopiloodi peal. Ja kui see keerulisem
periood möödub, siis olen enda üle eriliselt uhke, et ei kaldunud oma teelt
kõrvale ja suutsin rajal püsida.

Senine kaalukaotus on mu elu muutnud väga positiivses suunas. Olen palju energilisem ja elurõõmsam. Üks suur muutus on see, et mulle meeldib jälle käia riietepoodides, sest saan lisaks vaatamisele neid nüüd ka osta ja selga panna. Lisaks saan ma nüüd oma lastega joosta, mürada ja mängida. Varem ei olnud see eriti võimalik.

On sul anda mõned
soovitused neile, kes alles oma teekonna alguses on?

Kõigile, kes tahaksid alustada, aga kahtlevad veel, soovitan ma lihtsalt teha see esimene samm. Algus tundubki alati raske, aga iga päevaga läheb kõik aina kergemaks. Nii kava jälgimine kui ka teie ise.

Mis mulle kõige rohkem meeldib on see, et saan ise enda menüü kokku panna valides endale sobivad retseptid ja tehes meelepäraseid asendusi. Kogu see maailm tundub alguses päris keeruline, kõik muudkui üle kaaluda ja pidevalt süüa teha, aga juba õige pea tekib süsteemist arusaam ja natuke ette planeerides ei kulu tegelikult toidu valmistamisele sugugi rohkem aega, kui varem. Seega soovitan kõigil alati valida just need toidud, mis endale kõige rohkem meeldivad ja maitsevad, siis ei teki tunnet, et peab ennast sundima midagi sööma, mida tegelikult ei tahaks.

Suurepärane on see, et kavas on väga palju tavalisi koduseid toite ning väga lai magustoitude retseptivalik. Ja õnneks meeldib Fitlap ka lastele. Meil on kodus tavaline, et lapsed küsivad, kui ma suppi keedan, kas tegemist on ikka Fitlapi supiga ja oma toitu süües uurivad, kas seal ikka kiudained ka sees on.