Käes on kena laupäevahommik. Üllatus, üllatus - lumi on taas öö jooksul maa valge vaibaga katnud. Päike paistab, õhk on küll jahe, kuid nii mõnusalt kevadist hõngu viskab ikkagi ninna. Ka tihased lauavad juba "sitsikleiti". Enesetunne on ka suurepärane, olemine kergem ja kaalunumber röömustas. Kõik oleks nagu suurepärane!!! Kuid mis mind siis muretsema paneb? 

Ees on kaks puhkepäeva. Ja sel nädalavahetusel ei pea ma ka kuskile tõttama. Saangi olla mõlemad päevad kodus.  Ma väga ootan neid koduseid nädalavahetusi, sest üldiselt olen pidevalt lennus. Hommikul vara juba tööle ning koju jõuan õhtuhakul pimedas. Nüüd, kui päev pikemaks venib, saan siiski ka valges juba koju. Ja vahel ka nädalavahetused samas tempos edasi. Nüüd aga lausa kaks päeva kodus. Teate, see on alati mõjunud mu kaalule halvasti. Püüan küll, aga ikka kipun köögis söögilauast mööda minnes midagi näksima. Või võtan lihtsalt  ühe õuna või kaks (mis see ikka teeb) jne. Pomelot armastan ka, seda olen ka ikka viil haaval söönud. Ma tegelikult teadvustan endale väga hästi, kuidas see kõik mõjuda võib, aga ma lihtsalt ei saa endaga hakkama. Annan järele ning tulemused on kohe käes. Nii ongi esmaspäeva hommikul kaalunumbrid taas jube ehmatavad. Täiesti märkamatult, ootamatult kaal tõuseb!

Nüüd mul ongi siis käes suur väljakutse päev, või tegelikult kaks päeva: laupäev ja pühapäev. Olen praegu endaga päris rahul. Nädal läks hästi, isegi toredasti. Käisin kõndimas, tegin trenni ja söögiga hoidsin tagasi. Kasutasin Fitlap sööke nii palju kui võimalik. (Rõõmustasin siin alles eelmises postituses, et tegin esimest korda Fitlap sööki ja väga maitsev oli, kuigi välimus polnud ehk päris selline, nagu Fitlapi fotol). Päris kõiki söögikordi mul lihtsalt ei ole võimalik Fitlap programmi põhjal koostada, söön teiste poolt valmis tehtud toite kaks korda päevas. Siis saan muidugi kogusega mängida. Tahaksin võibolla suurema portsu ette tõsta, kuid tean, et ei tohi. Nädala jooksul kaal langes. Sellist kaalunumbrit pole ma juba aastaid näinud. Kahju oleks seda kõike kaotada. Praegu siis keerlevadki mul peas mõtted, küsimused, kartused. Huvitav, kas ma saan hakkama? Kas esmaspäeval kaalule astudes näen numbreid, mis mind rõõmustaksid? Jääks need numbrid ometi samaks, mis täna hommikul! Kuidas need kaks päeva hakkama saada, et kõht poleks tühi, kuid ma ei oleks ka midagi liigset söönud? Oh, arutatud on nüüd küllalt. Hakkan tegutsema. Kõigepealt hommikusöök .....